Selline berus siis. Erinevalt nastikust on rästikul suht ükskõik, et mingi inimene kuskil tuiab. “Ma olen mürgine, mul on savi”. Ma sõitsin tast jalgrattaga peaaegu üle, napilt sabast mööda, kitsal metsarajal. Ja kui märkasin, siis olin juba peaaegu üle. Vipera berus ei pilgutanud silma ka.
Boonusosa on ka – kitsas metsarada on tupik ehk siis ma pidin ka teist korda berusest mööda pugema 🙃
