arusaamatuid keerdkäike pidi hiilib ta salamahti mu ligi
jälle
vehin pimeduses, rebin kaikaga sellest väikseid tükke välja
ikka edasi
võidan. pudruks taotud. kui jälle on kõveraid teid pidi ta krussis rajad
jälle
krussis rajad end mu ümber kerinud. tõstan jälle lootusrikkalt kaika
vehin
ikka edasi täiest jõust. sulen silman ja kuulan kõrvalt kaika vihinat
jälle
pudruks taotud. toimib. peab toimima. krussis rajad on kinni pandud.
kauaks seekord
külastusaeg
Kell 7 tundus mulle, et õhtusöök on
söödud
ja kõht on täis.
Võib-olla oleks natuke raske olnud
magama minna,
aga siiski – söögiisu enam polnud,
see söök ei isutanud.
Nii tundus kell 7. Kell 8 oli
kõik muutunud.
Kell 8 on külastusaeg ja tegelikult
ei olnud kõht täis. Söögiisu ei olnud läinud.
Kõik oli pea sama.
Isutas sama moodi.
Nagu selgus. Jätkuvalt.
Võimalik, et see ongi niimoodi.
Ja see on normaalne. Sööd kõhu täis. Ja oled.
Naudid. Vaatad. Sukeldud silmadesse.
Ja siis on jälle kõht tühi. Ning ei saa
enam aru.
Enam aru.
Enam aru.
elektriauto
Käisin elektriautoga Tartus. Tallinnast. Edasi-tagasi. Ning olgu kohe ära öeldud, et ma saan täie teadvuse juures olles aru, et praegusaegne Nissan Leaf ei ole selliseks asjaks mõeldud.
Kogemus kui selline – rohkem ei tee, kokku kulus pea 8h. Ootamatult palju tuli laadida, ju ei oska ökolt sõita. Spido järgi püsikiirushoidjaga 95km/h. Aeglasemalt ka ei viitsinud. Ilma kliimaseadmeta ei osanud ka sõita – kui see välja lülitada, lõppes igasugune puhumine ära ning õhk sai otsa. Aken lahti oli kohutav müra ning ma ei usu, et aken lahti sõit kuidagi ökonoomsem oleks. Ning öösel hakkas ilma soojenduseta lihtsalt külm. Ja praegu on suvi, +10 oli väljas.
Eraldi märkimist väärib navi: mis oleks loomulikum kui laadijas istudes küsida navi käest, et mitu km mul järgmise laadijani on, et teaks kaua laadida. Ning mida vastab navi? Nimekirjaga laadijatest, mis sisaldab sedasama ühte laadijat, kus sa parajasti juhtme otsas istud! Kaugus sinna on umbes 7 meetrit. Geniaalne ja väga abiks info!
Muidu auto nagu auto ikka, igast kellasid ja vilesid täis, kannatab sõita küll.
Lisan siis tabeli kella-aegade, auto arvamuse võimalikust sõiduulatusest ning tegeliku tulemuse.
Tallinn
09:12 113
10:06 23 ehk auto arvates 90km, odo järgi 43km
Laadimine #1: 21min, Kose-Risti
10:37 108
11:21 34 ehk auto arvates 74km, odo järgi 52km
Laadimine #2: 18min, Mäeküla
11:39 93
12:33 25 ehk auto arvates 68km, odo järgi 66km
Laadimine #3: 6min, Laeva (kiirelt paarkümmend km juurde kuna muidu ei oleks navi arvates sihtkohta välja venitanud)
12:39 48
13:03 22 ehk auto arvates 26km ja ka odo nõustus – 26km!
Tartu
22:16 102
23:10 9 ehk auto arvates 93km, odo järgi 65km
Laadimine #1: 39min, Põltsamaa
23:49 94
00:16 55 ehk auto arvates 39km, odo järgi 33km
Laadimine #2: 8min, Mäeküla (et veaks Kose.Ristini välja kuna Tallinn tundus lootusetu/riskantne isegi täis laadides)
00:23 91
01:04 26 ehk auto arvates 65km, odo järgi 53km
Laadimine #3: 13min, Kose-Risti
01:17 68
01:57 23 ehk auto arvates 45km, odo järgi 42km
Tallinn
1nt3rn3tt ja CD-ROM
sammtaims
jookseb bitt ja bait
vastu su füüsilist keha
sammtaims
jookseb bitt ja bait
otse sulle hinge
niipalju siis virtuaalsusest.
ja proovi seda näha.
1llu5ioon
võimalikkuse vasak rada jooksis paralleelist kokku
võimalikkuse parem rada jooksis paralleelist lahku
võimalikkus jäi kuristikuserval seisma ja lõi tiivad laiali
võimalikkus hüppas üles ja kukkus alla
vastu millegi põhja kildudeks
see ei ole võimalik(kus)
Piparkoogitaigna kiirkursus
Tegu algab suhkru sulatamisest. Eeldusel, et kõik komponendid on poest ja peenralt koju tassitud.
Ja siis tuleb lisada veel suhkrut. Kilo. Ja segada.
Ja siis maitseained. Ja jälle segada.
Järgneb natuke lihtsam segamise faas: või ja muud vedelamad kompanjonid.
Finiš on raske. Väga raske – ollus kohtub jahu ja elektriliste kodumasinatega.
Valmis, minu osa tööst on tehtud. Vahepeal toimub maagia ning saab sööma asuda.
Ku*at, see on tagasi. Vaatan, jäljed. Lumel. On tagasi hiilinud. Poleks lund maas, ei ole midagi aru saanud.
väsinud.
viskan. kukun. trambin poris.
tatt ümber käte.
viskan. kukun. kirjutan.
põlvini sees.
kukun. ei jaksa enam.
rohi kasvab kõrvade vahelt tuhinal mööda.
nina mullas.
m6tt3j4d4
võimalik et homme
väsinud
kaasaegne teeviit
suunab korrektselt
liigutab
seitsmesse eri
suunda su suusad
risti kokku pea peal
kokku
kukkudes pea lumme
peidab ja hingab
sulatab
muruni kaameli
mis alt vastu vaatab
jänesed karja
üle su kaupa jooksevad
äratuskell
võib-olla silmadesse
otse kas sinistesse
hüppaks
kaoks ja ära vette
upuks kui
uks pole kinni veel pandud.
lahti pauguga ukse
jalaga võib
teha imet lahti
uks aga pärani mis teha
löödud kui jalaga on
sest pilpad
ei armasta.
k00ost15
koosnen 90st grammist lahtistest lehtedest
3st liitrist piimast.
varvaste otsas on kolm pakki eelmise aasta ekspresse.
küünarnuki sees on kuullaager skf
ribid – oo jaa – puhas spagett.
keenuna nurgas kortsus vaikselt mõmisen.
ribid toored jooksen kui antiloop
ja sõiman toorelt.
tulen poest ja pakin end külmkappi laiali
ikka või ühte riiulisse ja munad ükshaaval karpi
liha sügavasse et jätkuks kauem
koti topin endale suhu et mõmin välja ei kostaks.
elu on nagu lill ju kui märkan akna peale poti sisse ronida.
surun ekspressid sügavale mulda
küünitan kastekannuni ja valan ennast üle
lund sajab – külmkapi uks jäi kurat lahti