joondamine

kuna minu blogi viimased artiklid läksid nii kitsaks, et see lõi paigutuse üldse selliseks kitsaks kokku ja et HTMLi kribamist vältida, kirjutan siis selle teksti lihtsalt selle pärast, et tabeli laius korda saada 🙂

tead?

Ei ole teada.
Ei ole. Teada.
Ei. Ole teada.
Mis oled, tead.
Kas tead, et.
Oled siin, et.
Teada, et oled.
Ja siin. Teada.
Hetkel, olla siin
Ei ole teada.
Kes oli hetkel.
Veel sinuga
Siin ja teada.
Vaata. Oli teada.
Ning hetk. Läks.
Püüdmatu. Kuid.
Siiski oli siin.
See on teada.
Keegi veel.

blogiks kah

ahmin sisse seda
mu tühjale kõhule
mis leitud hallide
tänavate rentslitest
mulle sisse
kõnniteekivisid murdes
lõigatakse asfalt
näkku pooleks
kui seitse sebratriipu
mu kohale maetakse
fooripostid põigiti
keeratakse krussi
et oleks lendavad juuksed
mu takistuseks
liiklusmärkide ahmimisel
üksteisele aknaid
makku kildudeks
kuldsete lingiotstega
alla surutud sulanud
teetöölise tallajälg
purustab viimase
olemas. täis. uni.

väike elektroonik

Ma ei tea, kust mul see idee ajukäärudesse süstiti, et oleks vaja üks termomeeter arvutile sappa ehitada. Igastahes süstiti. Isegi selline kogus süstiti, et ma olin nõus füüsiliselt selle nimel poodi miskeid jubinaid ostma minema.
Skeemi leidmine oli lihtne, internet suur ja lai: skeem ja õpetus

on nagu

See on nagu see kui sinust autoga üle sõidetakse. Sa näed, et tuled lähenevad. Jah, mis näed! Sa tead, et nad tulevad, sest sa oled selle auto ise sõitma lükanud, tal tuled põlema pannud ja nüüd ootad. Ootad seal pimedas ja vahid tulesid. Ümbrus on kui välja surnud. Ja nad tulevad ja tulevad. Jalge all on asfalt … jah, sa seisad tee peal. Otse tee peal ees. Sa tead seda. Iga su keharakk ütleb sulle, et sa oled tee peal ning ei liigu kuhugi. Ei taha liikuda. Sa tahadki selle autoga pihta saada. Et need tuled sust läbi sõidaks, tunda seda tunnet. Et siis teise inimesena tee pealt pehmele rohule astuda …

udu

Täna on udune päev.
Jah on.
Kuid kellaaeg on juba paigas.
Millal kõik hakkab selgemaks minema.
See on vääramatult paigas.
Seniks taome televiisorit.
Et ta oma sahisemise lõpetaks.

augud

Täna oli saates “Olukorrast riigis” Anvar Samostil hea idee. Teatavasti on Tallinna linn paigaldanud auklikele tänavatale ~700 “rinnad teel” märki … et võiks hoopis panna suurematele linna sisenevatele teedele, Narva mnt, Tartu mnt, Pärnu jne … hoopis märk: “Auklik ja tasuline ala”. Ja olekski kogu probleem lahendatud.
Ostke endale suurte ratastega maasturid, inimesed!

Taskuvargad

Loo moraal siis, et ärge jätke oma asju järelvalveta isegi kohtades, mis teile muidu normaalse rahva kooskäimiskohtadena tunduvad. Pisisündmus Von Krahli teatribaari rõdu nurgalauas kõne all.
Istume seal rahulikult. Räägime. Sööme-joome natuke. Normaalne. kõrvallauda istuvad kaks vanjat. Nahktagides. Täiesti ebatüüpilised selle koha külastajad. Aga ega sellele kohe tähelepanu ei pööra … inimesi ikka liigub ju ringi. Nad ei tellinud ka midagi … lihtsalt istusid ja rääkisid. Nojah. Ah, mis ma pläman siin pikalt … räägime kiiresti ära: mul oli jope kõrvaltoolileeni peal. Vanja sirutas ennast oma tooli peal välja, teine vant üle laua valvas ja nii see käsi tal vaikselt liikus. Kokkuvõtteks võin öelda, et mul jäid asjad alles ja vanjad lahkusid suht kiirelt peale vahelejäämist.