olen vaikselt
ja pea on illusioone täis
kaaberdan
ja kukun kraavi
illusioone pea on täis
ikka täis
ei läinud ümber ämber kraavi
pea on ämber
loksub üle
illusioone särgi peale.
trepil komistan ja vastu
kivist astet löön
pea on illusioone täis
ei läigata neid kuskile
uks on puhas
ronin püsti
illusioonid
loksuvad
ja alles on nad kõik.
2×2/17 kevad
seesama siiski
vihma sajab tunne siin
aga on meeles
langen su peale
imbun su naeratuse
sisse silmade
päike
–
geniaalne idee tuli
vist
Megalest
Megalest otsustas ära mind tappa
ta ujus mu juurde ja sosistas kõrva.
Ma ignoreerisin. Taktika.
Megalest solvus ja eemaldus.
katse karjuda
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
kukun maha ja jään
vait
kukun maha ja jään
vait
kukun maha ja jään
vait
karjun niisama
“olen siin”
karjun niisama
“olen siin”
karjun niisama
“olen siin”
aga olen siiski vait
nagu ikka
üritan olla
nagu ikka
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
ajatu
üleile homsel rajal
käin ja eile kui
möödunud nädalal
veidi segane jooksen
vasakule esmaspäeva
viimasel tunnil
ümber lõkke
homsesse päeva.
kahekesi võtan
järgmise nädala
sülle ja segan selle
eilse naeratusega
ja lähen hulluks
homme. kohe! praegu!
paralleelaega jalutan
kiiresti välk kui
kolmapäev tuleb
ja läheb neljapäev
kükitan esmaspäeva
keset juulit oh
aegu ammuseid
ja homme tuleb
jälle
need silmad
see naeratus
5457u5
näe! ja siin ta nüüd on minu ees
kohale jõudsin ikkagi
pean üritama mööduda, pean pean
ilmselt vist arvatavasti pean
tegema näo, et tegelikult ei ole ma kohal
ja ta ei ole minu ees
aga siin ta on ja kohal ma olen
mis ma siis nüüd teen
möödun vist ja vaikselt sosistan
keegi tegelikult ei kuule
ma ise ka mitte, ma ise ka mitte
loodetavasti
kru1i5
A: “täitsa perses”
B: “ei okei”
A: “where are you from”
caipirinha
moscow mule
jim beam
caipirinha
sama
sama
sama
tequila sunrise
bloody mary
sama
sama
viin+laimimahl+cointreau+midagiveel
caipirinha
cuba libre
akudrelliga villatups teeb suu lahti
elan karbi nurgas ja vaatan mööda lendavaid roosasid villatupse
lendavaid roosasid tupse jälgivad silmad
tuul hiilib karbi ümber ja karbi sees
kraban järsu liigutusega akudrelli ja lasen kaks parasjagu
kraban järsu ja kaks esimest tupsu karbi seina külge
seina külge kruviga kinni
elan karbi nurgas ja lasen drelliga villatupse
elan veel ja lasen villatupse seina külge kinni
lasen kõvasti kinni
sest ma ei taha siit liikuda koos ega ilma
ei taha liikuda ei koos ega ilma drellita
kuigi villatups pilgutab silma ja on roosa
võib-olla siiski kui tuleb tugevam tuulehoog
tugevam tuulehoog viib tupse kaasa
või olengi ma ise villatups. akudrelliga.
ma-ei-oska-seda-asja-kuidagi-kommenteerida
ma ei tea kuidas ma siia kella peale sattusin
jälle
aga kuidagi sattusin.
väga imelik oli istuda kelleseieril ja vaadata
kuidas minutitähised vajuvad seieri alt läbi
järge mööda ja täistund oli eespool täiesti näha
proovin seierilt maha astuda ning täistundi vältida
see maha astumine tegelikult õnnestuski aga mingil
veidral kombel läksin ma ikkagi järgmisse tundi
kuidas küll? see ei saanud kuidagi võimalik olla.
ja siin see on – seda tundi on kuidagi rohkem
see on veidralt igal pool. saadanas.