olen vapper lippur
oksendan ämbrisse
lippadi lappadi lippuri loppadi
vapperi toppida peadpidi ämbrisse
olen vapper lippur
oksendan ämbrisse
android
Tekkis vajadus kirjutada Androidi app. Pmst lihtne app: paar seadet määrata, kuulata GPS datat ning saata seda infot regulaarselt üle võrgu. Ja töötada taustal kui vaja. Tõmbasin hommikul Androidi SDK … see võtab algatuseks pildi suht kirjuks, aga kui kasutada Eclipset, siis toimib, kui kõik puzzle tükid kokku saad, väga muretult. Täiesti võrreldavalt iPhone + XCode arendusega sellest küljest.
Kuna ma polnud ühtegi Androidi telefoni enne rohkem kasutanud kui mingi 5min näppimist kellegi käest, siis oligi kõige tundmatum maa see, et kuidas see värk sisemiselt üles on ehitatud. Etterutates – sellega sai ka üks arhitektuuriline jura sisse tehtud ja ära parandatud. Aga jah, lihtne app, ~10h oli app üldjoontes valmis:
Ammu polnud javat kirjutanud, natuke läks sellega ka aega, aga muidu nagu java devel ikka. Androidi SDK dokumentatsioon on ka korralik. Kuid nagu ikka – kui asi peab minema avalikuks kasutuseks, siis viimane 10% tööd võtab veel vähemalt sama palju aega: esiteks tuli välja üks arhitektuurijama seoses Androidi-spetsiifilise Activity ja Service kasutamisega. See osa tuli ringi kirjutada, et asi korrektselt backgroundis jookseks. Lisaks veel see, et kui telefon läheb magama (ekraan mustaks), siis lülitatakse WIFI välja ja üle võrgu saatmine hakkab toimuma kasutajale märkamatult üle GSM võrgu (see on minu meelest küsitav lahendus Androidil). Aga muus osas oli suht pisinokitsemine ning teise päeva ööseks oli see asi valmis ja laivis: Pinmarks.me for Android, v1.0
Kui muidu on iPhone arendus XCodega mäki peal täiesti mõnus, siis asi, millega Androidi ADT (developer toolkit) iPhone arendusele suht pika puuga ära paneb, on reaalse devicega suhtlemine ja sinna install. iPhonel on vaja algatuseks (ametlikult) Apple devel accounti ($99/aastas) ning eraldi kompileerida/signeerida. ADT’l on kompileerimise tulemuseks esiteks sama binary, mis emulaatoriski ehk siis ei pea midagi eraldi kompileerima telefonile deployimiseks ning teiseks pole erilist kammi mingi “ametliku” signeerimisega (seda siis juhul kui Android Marketisse ei taha oma programmi vist, seda osa pole uurinud veel). Ning vähemalt mäki peal käib otse telefonis programmi jooksutamine ja debugimine selliselt, et torkad asja lihtsalt USB kaabliga telefoni taha ning lülitad telefonis “USB debugging” sisse. Ma ei ole kindel, et enam lihtsamalt saaks … ilmselt otse üle õhu oleks veel lihtsam, aga see selleks 🙂
(innustununa postitusest objektiivne tsee)
Riia, detsember 2010
Sein, plaks.
Panen – plaks – pea vastu seina. Esimesel kosmiliselt kiirusel löön käed järgi – need purustavad seina pulbriks, mille ma siis lusikaga kiiresti emajõeveega segan ja ühe suure lonksuga endale sisse joon. Jah, see on hea. Löön lusika ka – plaks – vastu seda kohta, kus enne oli sein ning – plaks – annihileerub lusikas siiski vastu olematut seina molekulideks, mille ma siis endale kahe suure sõõmuga sisse hingan. Hõbe, mõnus, teeb kopsudele head. Aga ülehomme ehitame seina jälle üles ning kõik saab hea. Telliskivine.
lõin hoiupõrsa katki.
replikad.
Idee internetist, taigen minu tehtud, piparkoogid & kaunistused Riina tehtud 🙂
jälle talv. tore.
v15k1
Mäkipede vigurdab jälle.
MBP kõvaketta vahetus on umbes 10x 15x lihtsam kui iMacil. Ainult imepisikesi kruvisid on palju ning loomulikult on nad suutnud ikkagi mingi lint-kaabli kõvaketta külge enam-vähem liimida. Õnneks tuli lahti ja jäi vist tööle ka. Bueno, mõlema arvuti kettamahu kasv ~4 korda, mõnus, saab hingata.
Mäkipede
Vot, et jätkuvalt keegi ei arvaks, et mul kruvikeeraja käes ei seisa. Vahetasin oma isiklike väikeste valgete kätega valgel iMacil kõvaketta suurema vastu. Kinniteibitud arvuti.
