Category: rytmika

ootan siin und.
vaatan valget ekraani.
ei ole seal lund.
ega muud talvist kraami.

manuaalne pseudo-elu.
vajab lükkamist tagant.
interaktiivne lelu.
virtuaalne elu surrogaat.

mis krdi jutt.
ja milleks see rütm.
rütm.

Kohver seisis eile sahvris,
moose-purke järgi ahvis.
Sees tal moosi asemel,
hoopis teisel tasemel,
värskelt tapet’ ohver.
Muidu kena kohver.
Ja tapetseerit’ sahver.
Linoleomil kahvel.
Märguandeks teile.
Mis juhtus eile.

vihm, raisk, kukub kolaki taevast alla, raisk.
minu teadvusse registreerub aastaajana sügis, raisk
lombid ujutavad kingaäärtest üle, raisk
klaasipuhastajad kriuksuvad mööda tuuleklaasi, raisk
kuradi sügis, raisk
inimesed tänaval on kuradi mossis, raisk
tänavad ise on puulehtedest libedad, raisk
oleks need lehed vähemalt punased, raisk
perversne värk, raisk

Roostetav hobuseraud
on vaikselt kui haud.
Lebab üksinda murul
kui kõigil on rattad ja kärud.

Tavaline talupoeg.
Künnab läbi elu.
Ei lähe katki.
Ei ole eufoorias.
Sinusoid ei ole.
Mina lähen katki.
Olen eufoorias.
Elan, vist.

Ilusti, kenasti,
neli-viis korda järjesti.
Saab pähe taotud,
aju sisse õmmeldud.
On sedaviisi,
pole tagurtee’si
Jagad oma matsu
üle küla laiali.

haaran pastaka ja
murran ta pooleks
“vastik pastakas”
kustukummi virutan seina
sein kukub ümber
uks lendab pärani
kunstnik laenab pintslit
lendab siis aknast välja
molbert põlvede vahel
aknakildudest saab mosaiigi
punase kaustiku peale
pastaka tükkide kõrvale

Ei ole teada.
Ei ole. Teada.
Ei. Ole teada.
Mis oled, tead.
Kas tead, et.
Oled siin, et.
Teada, et oled.
Ja siin. Teada.
Hetkel, olla siin
Ei ole teada.
Kes oli hetkel.
Veel sinuga
Siin ja teada.
Vaata. Oli teada.
Ning hetk. Läks.
Püüdmatu. Kuid.
Siiski oli siin.
See on teada.
Keegi veel.

ahmin sisse seda
mu tühjale kõhule
mis leitud hallide
tänavate rentslitest
mulle sisse
kõnniteekivisid murdes
lõigatakse asfalt
näkku pooleks
kui seitse sebratriipu
mu kohale maetakse
fooripostid põigiti
keeratakse krussi
et oleks lendavad juuksed
mu takistuseks
liiklusmärkide ahmimisel
üksteisele aknaid
makku kildudeks
kuldsete lingiotstega
alla surutud sulanud
teetöölise tallajälg
purustab viimase
olemas. täis. uni.

Täna on udune päev.
Jah on.
Kuid kellaaeg on juba paigas.
Millal kõik hakkab selgemaks minema.
See on vääramatult paigas.
Seniks taome televiisorit.
Et ta oma sahisemise lõpetaks.