Category: rytmika

madal triivimine
kõrge loovimine
ankrusse heitmine
päikese koitmine
sulalume mätsimine
selja kratsimine
suusa lükkamine

kaua tehtud kaunikene.

muutun nähtamatuks. tundmatuks. minevikuks.
kõik mu teod saavad olematuks. kuulmatuks.
jalajälgedesse kasvab rohi. pehmenduseks.
sellele maailmale, mis siia järgi jääb. julgustuseks.

tühjuse tuhastav mõju. on eelmise purustav haamer.
salaja kohale hiilinud kuju. jääb ette ja temast saab luuser.
ei enne ei ole ma olnud. siin kuivanud käbiseemnena.
nüüd aega on piisavalt vaadata. mis toimuks siin ilma minuta.

kasukasse mähitud konn,
põgenes talve eest lõunasse.
ainult sügavad konnajäljed,
jäid maha lume sisse.

lumel oli ka ükskõik,
et all polnud enam konna,
kellele selga sadada.

ja üldse oli üks tavaline päev 🙂

istun siin.

vaikselt toolil.

mööda lendab.

veel üks päev.

tänapäev.

saab minevikuks.

seljatoest.

sõrm on villis,
silmad krillis:
ei näe ei näe ei näe

hiir on luine
keha küürutam’sest
juba väga puine

klaviatuur naa külm
tundub ka, et laud
küünarnukirünnet haub

päike … ikkagi … õnneks

sinu posti-kasti
kirjadega igat masti
täna ära täidan

jah, just täna täidan
ning pealegi –
see kivi ikka veerebki 🙂

lööge meistreid keegi teist ei ootama jääda kaheks sekundiks nüüd olla veel natuke et kukkuda näha maailma kaugenemas oma silmadest sinine kõiksus eemale kaob

muld vajub ette surud silmad kõvast’ kinni otsekohe ongi nad kohal, et laiali valguda minema minna siit igaveseks lahustuda ära

kortsus vanamutt pargipingil
untsus kotlet prügikastis
sai näpus – nõutu pilk

tilpnev mantliserv
porilogus määrdun’d king
paelaga on kaelas

üleeilne kopajuht
veab labidat järele
puudest puhastunud luht

vihm poolel teel on
vihmavarjuni mis,
mis saia kohal on

külmunud teraseks okkaks
koos langedes vuhinal
purustab kaitsva riide

koheselt.

Ajada kõik pekki,
närida pekki.
Praadida pekki,
määrida pekki.
Saata pekki,
saagida pekki.
Lihtsalt pekki,
suitsupekki.
Pekki ja pekki,
rohkem pekki.

värvilised elud
huvitavad saatused
päevast päeva
võõrad

mina ei tea
  kuidas on nii
et kuradi mõtted
  on minu enese peas

ja need teised kõik
  on poolel teel
kuhugi, kus on hea
  tolmus keerutada

saamatu himu
  on kukkunud küljest
et tolmu üles
  kuradile kurku ajada