a3g

üleeile oli veel täitsa igav.
eile juba lubas.
täna tõusis päike.
aga läks kohe ka looja.
homme – nojah.
ülehomse peale ei taha mõeldagi.

head ööd

jooksin kapinurgaga vastu kellaseierit
pillasin lilled tuppa laiali
vaatasin aknast välja
võtsin toolid sülle
ja ronisin laua alla
piidlesin ennast peeglist
ja panin tule kustu.

keerasin ukse lukku
keerasin kella üles
keerasin ennast teki sisse
keerasin pirni lambist välja
keerasin padja rulli
keerasin kraani kinni
keerasin rullid pähe
ja und ei tulnud.

panin tule põlema
vaatasin kuidas peegel mind põrnitseb
lükkasin laua enda alla
toolid võtsid mu sülle
ja hüppasid aknast välja
korjasin lilled kokku
ja jooksin kapinurgaga ajas tagasi.

lammas – hopp
lammas – hopp
lammas – hopp
tuleb tuleb

Patarei

Olen ilmselt patarei plussklemm
või tegelikult ka ämblik.
Võib ka miinusklemm.
Klemm pmst.
Ämbliku jaoks olen ma liiga suur.
Jama on kui ma siiski olen plussklemm
ja teisel pool on miinusklemm.
Siis võib tuli põlema minna
ja keegi pole enam ämblik.

elan illusioonides

olen vaikselt
ja pea on illusioone täis
kaaberdan
ja kukun kraavi
illusioone pea on täis
ikka täis
ei läinud ümber ämber kraavi
pea on ämber
loksub üle
illusioone särgi peale.
trepil komistan ja vastu
kivist astet löön
pea on illusioone täis
ei läigata neid kuskile
uks on puhas
ronin püsti
illusioonid
loksuvad
ja alles on nad kõik.

Megalest

Megalest otsustas ära mind tappa
ta ujus mu juurde ja sosistas kõrva.
Ma ignoreerisin. Taktika.
Megalest solvus ja eemaldus.

katse karjuda

hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”

kukun maha ja jään
vait
kukun maha ja jään
vait
kukun maha ja jään
vait

karjun niisama
“olen siin”
karjun niisama
“olen siin”
karjun niisama
“olen siin”

aga olen siiski vait
nagu ikka
üritan olla
nagu ikka
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”

ajatu

üleile homsel rajal
käin ja eile kui
möödunud nädalal
veidi segane jooksen
vasakule esmaspäeva
viimasel tunnil
ümber lõkke
homsesse päeva.

kahekesi võtan
järgmise nädala
sülle ja segan selle
eilse naeratusega
ja lähen hulluks
homme. kohe! praegu!

paralleelaega jalutan
kiiresti välk kui
kolmapäev tuleb
ja läheb neljapäev
kükitan esmaspäeva
keset juulit oh
aegu ammuseid
ja homme tuleb
jälle
need silmad
see naeratus

5457u5

näe! ja siin ta nüüd on minu ees
kohale jõudsin ikkagi

pean üritama mööduda, pean pean
ilmselt vist arvatavasti pean

tegema näo, et tegelikult ei ole ma kohal
ja ta ei ole minu ees

aga siin ta on ja kohal ma olen
mis ma siis nüüd teen

möödun vist ja vaikselt sosistan
keegi tegelikult ei kuule

ma ise ka mitte, ma ise ka mitte
loodetavasti