tunne on nagu oleks pannud roosipeenrasse vedru
või visanud palli naabermaja aknasse
karmimal juhul valanud suhkrut onu auto bensupaaki
ragulka, mädaõun, knopka – kõik see
on lapsemäng
Patarei
Olen ilmselt patarei plussklemm
või tegelikult ka ämblik.
Võib ka miinusklemm.
Klemm pmst.
Ämbliku jaoks olen ma liiga suur.
Jama on kui ma siiski olen plussklemm
ja teisel pool on miinusklemm.
Siis võib tuli põlema minna
ja keegi pole enam ämblik.
–
geniaalne idee tuli
vist
Megalest
Megalest otsustas ära mind tappa
ta ujus mu juurde ja sosistas kõrva.
Ma ignoreerisin. Taktika.
Megalest solvus ja eemaldus.
katse karjuda
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
kukun maha ja jään
vait
kukun maha ja jään
vait
kukun maha ja jään
vait
karjun niisama
“olen siin”
karjun niisama
“olen siin”
karjun niisama
“olen siin”
aga olen siiski vait
nagu ikka
üritan olla
nagu ikka
hüppan üles ja karjun
“ma olen siin”
ajatu
üleile homsel rajal
käin ja eile kui
möödunud nädalal
veidi segane jooksen
vasakule esmaspäeva
viimasel tunnil
ümber lõkke
homsesse päeva.
kahekesi võtan
järgmise nädala
sülle ja segan selle
eilse naeratusega
ja lähen hulluks
homme. kohe! praegu!
paralleelaega jalutan
kiiresti välk kui
kolmapäev tuleb
ja läheb neljapäev
kükitan esmaspäeva
keset juulit oh
aegu ammuseid
ja homme tuleb
jälle
need silmad
see naeratus
akudrelliga villatups teeb suu lahti
elan karbi nurgas ja vaatan mööda lendavaid roosasid villatupse
lendavaid roosasid tupse jälgivad silmad
tuul hiilib karbi ümber ja karbi sees
kraban järsu liigutusega akudrelli ja lasen kaks parasjagu
kraban järsu ja kaks esimest tupsu karbi seina külge
seina külge kruviga kinni
elan karbi nurgas ja lasen drelliga villatupse
elan veel ja lasen villatupse seina külge kinni
lasen kõvasti kinni
sest ma ei taha siit liikuda koos ega ilma
ei taha liikuda ei koos ega ilma drellita
kuigi villatups pilgutab silma ja on roosa
võib-olla siiski kui tuleb tugevam tuulehoog
tugevam tuulehoog viib tupse kaasa
või olengi ma ise villatups. akudrelliga.
ma-ei-oska-seda-asja-kuidagi-kommenteerida
ma ei tea kuidas ma siia kella peale sattusin
jälle
aga kuidagi sattusin.
väga imelik oli istuda kelleseieril ja vaadata
kuidas minutitähised vajuvad seieri alt läbi
järge mööda ja täistund oli eespool täiesti näha
proovin seierilt maha astuda ning täistundi vältida
see maha astumine tegelikult õnnestuski aga mingil
veidral kombel läksin ma ikkagi järgmisse tundi
kuidas küll? see ei saanud kuidagi võimalik olla.
ja siin see on – seda tundi on kuidagi rohkem
see on veidralt igal pool. saadanas.
kohutav õnnetus
vasakule keerav ekskavaator võib tekitada kohutava õnnetuse
kuna kopp on rippu ja lint veab viltu ja kang on kõver
maa pinna sisse augu võib niimoodi kollane masin kukkuda
aga seda ju ongi vaja!
kõik on hästi!
magage edasi!
kuidas ma oma märkmed ära kaotasin
oih, pillasin märkmed maha ja kass sõi kohe nahka ja jooksis minema ning siis, oh siis, kauguses nägin üks neeger lõi kassi maha ning sõi ta nahka ning siis, oh siis, tuli kollane ekskavaator ja lõi neegri maha, kukkudes ise samal ajal suurde auku, mis oli tekkinud ühe hirmsa maavärina tõttu.