olen vapper lippur
oksendan ämbrisse
lippadi lappadi lippuri loppadi
vapperi toppida peadpidi ämbrisse
olen vapper lippur
oksendan ämbrisse
Sein, plaks.
Panen – plaks – pea vastu seina. Esimesel kosmiliselt kiirusel löön käed järgi – need purustavad seina pulbriks, mille ma siis lusikaga kiiresti emajõeveega segan ja ühe suure lonksuga endale sisse joon. Jah, see on hea. Löön lusika ka – plaks – vastu seda kohta, kus enne oli sein ning – plaks – annihileerub lusikas siiski vastu olematut seina molekulideks, mille ma siis endale kahe suure sõõmuga sisse hingan. Hõbe, mõnus, teeb kopsudele head. Aga ülehomme ehitame seina jälle üles ning kõik saab hea. Telliskivine.
orav rööpas
Hommikul kooli minnes nägin trammiteel oravat. Töötas vist rööpaseadjana, sest hõikas mulle, et ma kiiremini teelt läheks.
Ma siis läksin.
Võidunud kasukas siil
jookseb mööda pimedat tänavat.
Paraad. Kaks paraadi.
Ja siis lööd tuled põlema –
ei ühtegi eilset pole olemas.
Ja homme on tumm. Tumm tulitab kellaga
ukse taga. Võib-olla seier kaardus.
Ära laula. Täitsa rahulikult.
hüüdja hääl kõrbes.
Aga kui mulle ei meeldi?! Aga mis siis saab kui mulle ei meeldi, ah?! Vat sellele ei oska keegi vastata. Karjun siin akna all juba mitu tundi ja vastust ei kuskil. Segased ajad, segased ajad.
–
väike pimendamine tuleb vist.
nutke.
halage.
neeger limpsib kausist roosat mannavahtu.
silmavalged välguvad.
lürps. lürps.
tumbal istub ja muudkui lürps. lürps.
kustutan tuled ja kuulan.
kuhu mu revolver jäigi.
head ööd.
(tra, pauk lõi laest natuke saepuru alla)
kringol.
arboot kuniks luumer,
sarti oop müüki!
santeerius karauul hops
ja munix ta riuupis.
lerikond tu nard moop
sanusis karteetki nu,
teised pulbrid peale
ja läheb edasi sõit.
jah, toriitud manis
kui kunti nooriks mu
serivaati derivaati nures
jagodis suss numm kook.
mingeidki mõtteid paluks
ringtee ümber pea koos seda piirava metallrõngaga on täitsa hea kasutada aju magnetiliseks töötlemiseks, et saada uusi mõtteid. nüüd on kõik uued mõtted. oh kui tore. ajaks nüüd rõnga kuumaks veel… oo, millised mõtted jooksevad nüüd kaugel väljal. ajaks neid nüüd püssiga taga. laseks ribadeks. mitmeks tükiks. ja jagaks india vaestele laiali. siis on endal jälle pea tühi ja mõnus.
2.
Te olete lehel number kaks. Milleks te siin olete. Teie selja tagant on kõik must. Ja mis puru see on. Olete jätkuvalt lehel number kaks. Keerake lehekülge. Keerake lehekülge. Keerake ükskord ometi lehekülge. Keerake lehekülge. Astuge palun edasi. Tänan. Olete leheküljel number kaks. Te vist ei saa aru. Te vist ei saa siit edasi. Keerake palun lehekülge. Asute leheküljel number kaks. Minge palun juba edasi. Jätkuvalt on lehekülg number kaks. Ikka veel on sama lehekülg. Keerake lehte. Palun. Mis te siit tahate. Kauaks te siia jääte. Mõelge järgmisele leheküljele mineku peale palun. Kaaluge lehekülje keeramise varianti. Keerake palun lehekülge. Keerake palun lehekülge. Keerake palun lehekülge.
kummikommide võidujooks kirgastumise nimel.
ITtt paneb minu toidukorvi omale kärusse ning sõidab sellega õigel hetkel käsipidurit tõmmates seina.
Külg ees, koos minu, minu toidukorvi ja kogu SIGINTide, SIGPIPEde ja SIGABRTdega. Kõik signaalid on nüüd põrandal laiali, minul küünarnukk katki ja kaugel jookseb miniseelikus tüdruk kollaste juuste lehvides moskvitši sisse peitu. Kaugeneva auto mürinas kirjutan backtrace ja lähen kohe koos kännuga halliks. Känd ajab seened igast küljest punni ja mina matsutan nad endale sisse, pühkides laubalt sitsilise-täpilise kleidiga higi. Ja sealt nad tulevad – raginal läbi võsa … kollased, rohelised, punased läbisegi. Kummikommid. Minu lunastuse ja suurusehullustuse tapjad, hambad irevil, kirved käes.
Joonlaud, mall ja sirkel. Aitab küll. Ei taha enam.