võitlus siiliga.

Kaotaja on selge juba enne võitlust.
Siilil okad teravad, minul mitte midagi.
Võitlus pole alanud, kohtunik ei vilista.
Tal on minust täitsa kahju. Siili okkad välguvad.
Suurustlevalt nurgas seisab, irvitab.

“Teie luuletus on kaootiline, selles pole rütmi”, ütleb kriitik.
“Jah, ei ole, mine perse”, vastan mina.
“Ning teil siin mingit mõtet nagu ka ei ole ju”, üritab mind veel kord maha teha.
“Mine vittu kuradi kuristik rukkis, ei ole jah mõtet, ära mölise”, lähen ma täiesti endast välja.

Ega kriitik ei ole mingi siil, et ta võib niimoodi möliseda. Kuradi kriitikunässakat ma ei karda!

jõulu eri.

Täna valmistame koera. Võtame koera. Ja kilo kaalikat. Siis võtame viina. Puhasta kaalikas. Haukuva koera puhul võtta veel viina. Kaalikas küpseb väga kaua. Läheb veel viina üles. Koer peaks nüüdseks olema valmis ning kaotanud täielikult lootuse midagi hamba alla saada. Vala koerale ka viina. Terviseks.

maailma lõpp, kevad 2009

lumememmede rünnak Lumememm närib nurga taga õitsvat sirelipõõsast ja taob panniga möödahüppavaid konni. Selline kevad on meil seekord.

Kelder. Purunenud klaasiga akna ees ripub mingi ebamäärane kalts. Tuul. Keeran kruustangid veel natuke pingumale. Veel. Krõps. Lõpuks ometi. Lumememme jäätunud pea puruneb suure pinge all tuhandeks killuks ning langeb jääkildude krõbinal keldripõrandale. Ka porgand kukub. Lumine keha lõtvub ja vajub kössi. Inimeste vastuhakust on möödunud ainult üksikud päevad.

Vot selline kevad võib meile tulla kui käesoleval talvel toimub paljukardetud lumememmede rünnak.

lühis.

“Tere, kas võib ropendada?”
“5.50”
Kohmitsesin rahakotis, otsisin täpse raha.
“Palun.”
Midagi kostmata ulatas ta mulle uue puhta kilekoti. Kratsisin serva lahti ja tõmbasin koti pähe ning kisendasin täiesti kõrist: “Minge putsi tropid raisk kuradi värdjad vittu raisk mollinäod tõmmake nahuj munnipeade kari raisk kuradi töllerdised raisk vittu kurat!”
Võtsin koti peast. Olin kuidagi kohmetu seda talle tagasi andes. Tundus, et temalgi oli natuke ebamugav olla.

kroopus krõmps.

Jah, ma nägin kui paar inimest sinna sisse läksid. See oli üks suvine soe päev, kõikidel oli ülev meeleolu ja eks alkohol oli ka oma töö teinud. Sellest on nüüd mingi paar aastat möödas… Kroopus tegi nendega krõmps nagu pärast selgus.

dialoog (tindiplekkidega).

“Assooo”. Ergonoomika cogito summ-summ. “Jah, vat nii.”
“Kuulu järgi olla üleeile palju asju, vat nii jah, olnud sealkandis näha.”
“Eks ta ole jah.” Kas võib siseneda? Jah, ei ole hullu. Tromboon. Aeg lurts. Vabalthingav ja vabaltvõttev. Vot summ jah. No abc.
“No a-b-c? Tõesti?” Return.
“Aga aivat jah kui nii võtta.” No selge see. Ei ole.
“Üleeile nagu natuke oli”. Vot kuidas võtta eksole.
Lumised mäetipud 2+3+4+16. Vasakule vaata selgeks läheb ilm.
“Ei vat seda ei oleks uskunudki”.
Müüri taga poolas.
Murjam kuulas.
“Sa haugatad ja jääd siis vait – see on parool!”
“Ja mis siis saab?”
“Siis mina haugatan ning jään ka vait.”
“Siis kuulame koos, kuidas linnud lendavad lõunasse?”
“Jah, siis kuulame koos, kuidas linnud lendavad lõunasse.”
“Ma armastan sind”
“Ma armastan sind ka”.

kromosoom 4

seal on festivalist homme jooksus üheksa neliteist põdrad roomavad kuusteist roheline kaheksajalg metsa minema ei saa on kukerpall kaks jah moos.

(oluliselt täiendatud 13:59)
tahaksin tegelikult täpsustada, et pooleks võetuna on moos tegelikult väljaspool, mis tavaarusaamade järgi on konventsionaalselt füüsikaliselt nagu porno aga Irjale käib nagu noh nii patuga sajaga kui Innot lähedal pole.

serbo-horvaadi värk.

sitta, selle kräpi peksame nuiadega laiali.
on lihtsalt selline destruktiivne tuju raisk.
vot.
kurat, või sina tuled mölisema, ah.
ära plõksi kuradi suusataja-koirohutablett.
munnipea raisk.

elu maal vol 3

Ta oli just laua äärde istunud kui akna tagant kostus kellegi samme ja summutatud jutukõminat. Ta tõstis pitsi suule. Kõnekõmin kadus nurga taha ning kuulda oli kuidas sammud peatusid ukse juures. Nuga ja kahvel tegid oma tööd – ta sõi täna vaikides. Ka ukse taga oli jäänud vaikseks.
Hommikul … oot, mis hommik?