robot räägib, räägi vastu, AI ruulib
See on minu kehakaalu graafik. Päriselt ka. Tundlikud isikuandmed vbla ja nii edasi, aga mis siis. Punase ringiga märgitud ajavahemikul tootsin ma umbes 7kg piparkoogitainast ning osa sellest lasin ka praeahjust juba läbi. Et ikka oleks mida vabalt süüa.
Kõik on tõsilugu.
Ärge teie niimoodi tehke kui sellist graafikut ei taha.
Mugavad, käivad hästi jalga, näevad okeid välja. Tennised.
Ülemisel fotol, hoolikalt lavastatud kenas kollases sügisvalguses, on originaaltennis. Jah, on juba aastaid kasutuses olnud, määrdunud, rahva sekka enam ei vii, aga pimedas metsas sügislehti sahistada kõlbab tehnilis-mehhaaniliselt veel küll!
Allpool konkureeriv täielik noname tennis. Ostetud ühest teatud odavpoest. Näeb pea samasugune välja. Paar kuud vana. Foto lavastatud samuti hoolikalt, toode viidud vastu tema tahtmist ülemisega sarnasesse keskkonda. Sügisel. Hinnavahe ~2x, järeldused teeme ise.
Joonealune märkus: rebend tekkis samasse kohta umbes samal ajal ka paarilisel. Jalanõud kipuvad olema selline kaubagrupp, kus peale kirjutatud nimi omab ka mingit sisulist väärtust.
Kohe kui olin oma eelmise 2023 Wrapped Hopped v5 postituse valmis saanud, istusin maha ja tegin kohe ühe sõnause otsa. Mõtlesin välja sõna KAINUAR. Oleks sobinud ka kaanuar, aga sellel oleks olnud vähe vale alatoon 🙃. Samas ideid järgmiseks aastaks – korraldada korralik kaanuar!
Paar korda oli süüde vale ja masin turtsus ka, aga põhiline tõrge tuli umbes 24ndal kui ma avastasin, et mingi kuradi UK karskusliit on 10a tagasi dry january kampaania leiutanud. Kuna mulle kampaania korras midagi teha ei meeldi, siis oli see seega väga ebameeldiv avastus ning võitlesin mõned minutid tundega, et tuleks protestiks paar õlut võtta. Siiski võitsin. See UK karskusliit võib minu poolest seal saare peal oma dry januaryga uduvihma käes lõhki kuivada – mul on omaenda pisike kainuar!
Natuke teistmoodi 2023 wrapped. Tnx Spotify 🙂
Kus?
81% õlledest joon kas kodus , maakodus või saunas.
36 erinevat kohta.
9 eri kohta 10+ õllega aasta peale (92%).
Mis numbrid need on? Mul on arvutinohiklikul kombel isekirjutatud iOS äpp, millega ma pean suht täpselt iga õlle üle arvet. Juba aastaid. 🙃
Kelle tehtud?
20.7% enda tehtud 🤡 🤡 🤡
17.6% “Tanker”
17.2% “Põhjala”
14.3% neljandal kohal astub mängu suurtootja “Saku”
11.2% “Purtse”
5.1% – ootamatult madalale paigutunud A. Le Coq kuna seda ikka satub ette tunde pealt hinnates. Aga statistika ei valeta.
Statistika tuli SQL-iga otse baasist, kust mujalt.
Mis täpsemalt?
6.9% ja esikoht enda tehtud “Mäe kadakas”, mis oli selline veider katsetus tulemusega “puust õlu”
6.8% – suvel oli mingi periood, kus keldrist vaatas vastu pappkast kirjaga Saku “Kuld”. Teine koht.
5.8% Põhjala “Kosmos” … hmm, ilmselt oli mingi soodukas, aga tegelikult on hea õlu ka. 🙃
5.4% jagavad järgmisi kohti “Mäe Artur” ja “Mäe G30”. Jälle enda šedöövrid.
Märkimist väärivasse statistikasse jääb ka 26 ühekordseks jäänud proovimist.
Protsendid on, kuna, noh, delikaatsete isikuandmete kaitse ja asjad. Kuigi mul on ka absoluutkogused, alkoholisisaldus, GPS koordinaadid ja whole shebang info endal olemas.
Aga mul on veel STATISTIKAT!
10.6% esmaspäeval
10.6% teisipäeval
10.9% kolmapäeval
14.1% neljapäeval
20.0% reedel
22.1% laupäeval
11.7% pühapäeval
Mai, juuli, augusti kraesse langeb igale kuule 12%.
Aprill ja oktoober saavad 10% kumbki.
Whatever see juuni probleem ongi – 9% panust. 🍆
Kellaaegades üllatusi pole.
75% tarbimist langeb vahemikku 18:00 kuni 01:00.
Lõunatesse jagub siiski 5%! 😇
Antud postitusse panustas visuaaliga muidugi AI. Konkreetselt Adobe Firefly.
Pesumasin on LG-lt ning neil on oma suurejooneline kõike võimaldav kodu-äpp – sisesta oma kodu nimi ja ruumi nimi, kus see masin asub ja kutsu terve perekond seda masinat vahtima. Saab lisada muidugi palju masinaid, aga mul on ainult pesumasin.
Elektriradiaator on mul firmalt Mill. Tore Norra firma, nendel on ka oma äpp, kus tuleb ka jälle defineerida kodu ja ruum ja kus see seade asub jne.
Vingugaasiandureid eelmainitud kompaniid vist ei tee ning see on mul firmalt Netatmo. Neil on ka oma äpp! Hakkate juba aru saama, kuhu ma sihin? Jah, seal äpis tuleb ka nimetada kodu ja määrata ruum, kus see vidin asub jne. Selle äpi lisatrikk on see, et selle nimi on telefonis Security. Lihtsalt Security.
Kaameraid on isegi kahelt eri firmalt, neil on muidugi ka oma äpid koos kõige kaasnevaga!
Mõned temperatuuriandurid ja lülitid firmalt Shelly. Kodu, ruum, kasutajad, yeah. (Ok, see on vähemalt avatud platvorm, saab natuke andeks)
Matter ei saabu piisavalt kiiresti, ei saabu.
Nonii, vormelireis #4, Monza katse #2. Kuigi kaasas on neli erinevat QR koodi, nii telefonis näitamiseks valmis kui igaüks kahes eksemplaris välja trükituna kaasas, siis hõisata saab kaasajal alles päriselt kohal olles. No eks näis, eesootav takistusriba on hiline, keeruline ja ulatub sügavasse Itaalia öösse. Väga luuleline. Reisiärevus.
Rajale sai jalgrattaga läbi linna, meie tribüünile lähima sissepääsuni maad umbes 5km, kuulsuste spottimise sissepääsuni 3.5km. Viimasest sisenesime ainult esimesel korral kuna oli majutusele lähemal ning ei teadnud veel täpselt raja-alal liikumist ega sissepääse.
Monza rada ise on pmst linnas, pargis. Väga suures pargis. 688 hektarit ja 14km kõrget kivimüüri.
Banking. Natuke mootorispordiajalugu – Monzas oli kunagi ovaalrada, mille otsmised kurvid olid kaldega. Korraliku kaldega. Ja seal siis sõideti nende torukujuliste vormelitega metsiku kiirusega. Seda vana rada kaasajal ei kasutata, aga kaldega kurvid on vägagi alles. Sinna kallakute juurde pääsemiseks nägime ikka korralikult vaeva, nende peale ei taheta võistlusnädalavahetusel joobes turiste väga turnima lasta. Kaks päeva proovisime metsast erinevatest kohtadest sniikida, aga kogu banking oli korralikult kollavestide valvega kaetud, ei õnnestunud, alati aeti ära 🙂 Lisaks on see itaalia mets mingeid vastikuid torkivaid ja kriipivaid taimi ka täis, vaarikad vms. Aga lõpuks peale sõitu olid valveitaallased koju läinud ja saime sinna bankingu otsa ronida. Tavalise tennisega iseseisvalt päris üles hästi ei saa, keegi peab tõmbama ehk siis läheduses peaks olema mõni parema gripiga jalanõudega tegelane. Kokkuvõttes lahe elamus.
Vormel 1. Senisest neljast F1 külastusest vist kõige lahedam. Esiteks võistlus ise oli huvitav pluss veel sprindiga formaat on vähemalt kohal käies tegusam. Võistluse tulemus ka sobis. Teiseks raja asukoht väga mugav – linnas, suures pargis, majutusest rattaga tuldav. Kolmandaks rada ise ja ümbritsev loodus käidav ilma suuremate inim-ummikuteta (näiteks Spa rada Belgia mägedes oli paljudel juhtudel rahvamassis kitsal metsarajal venimine). Neljandaks ilm – mulle +30 väga sobib. Viiendaks tribüün väga hea – katusealune, peasirge ääres, enamasti midagi toimus ja oli vaadata. Kuuendaks lubati seoses koovitsaga ainult pool mahutavusest, mis tähendab, et igal pool on lihtsam – õllejärjekorras, tribüünil, piletikontrollis, peldikus, söögiputkas jne.
Nüüd motospordiajalooga nõrgalt seotud rajategevustest – tegime peale sõitu rajale jala ringi peale, mööda rada. 5.7km. See oli ka selline pool-illegaalne tegevus – rajale saamiseks tuli natuke üle vana raja bankingu ronida ja alla hüpata 🙂 Samas edasi kedagi, kes meid nägi, eriti ei kottinud, et me seal tuiasime. Kuni selleni kui ma sisenesin F1 boksialale, kuhu saamine on tavainimesele muidu suht võimatu. Turva transportis meid õnneks välja alles siis kui ma olin Mersu boksini jalutanud ja seal pilti teinud 🙂
Aastal 2021 peab ikkagi rääkima ka covidist. Ning kuidas ma covidi pärast pidin 10km jalgrattaga sõitma. Igal hommikul rajale sisenedes kontrolliti seda vaktsineerimise QR koodi ja (üllatus-üllatus) kehatemperatuuri. Nendega oli mul kõik hästi, aga pühapäeval taheti selle covidi QR koodi kõrvale ka dokumenti näha. Laupäeval kindlasti kedagi mu dokument ei huvitanud, reede kohta enam ei mäleta. Aga jah – pühapäeval see mul kaasas ei olnud. Sõitsime rajale, sain teada, et id-kaarti on ka vaja ning sõitsin majutusse tagasi id kaardi järgi. 37min, 10km, 0 sammu (fitbit, ma ju käisin toas kaardi järgi ilma jalgrattata?) Träkk lisatud pildina. Aas raja allosas on tingitud väiksest logistikaveast – peast sõitsin, ilma kaardita ning panin ühest väiksest teeotsast mööda. Teisel pildil järjekord mingi väikse poe ukse taga, kuhu lasti üks-haaval sisse.
Väga lühike toidu eri. Pmst pitsa, sai, hamburger, kebab. Enamasti 7€ @ 0.5l Heinekeni või rajalt väljas Birra Moretti saatel. Erandiks üks kaheksajalg 🙂
Muud pildid
Vaatasin siis uue TG + Extra Geari ära. Saapad, kuhu astuda olid muidugi suured, Clarkson oli paarkümmend aastat formaati sisse töötanud ja arendanud, suht raske on seda palli lambist üles korjata ja samamoodi kohe jätkata. Võimalik, et sellega seoses või muidu, aga see Evans on ikka suht ebaatraktiivne (ebakompetentne?) kuju seal hetkel. Positiivselt üllatas LeBlanc – mõjus sümpaatsemana ja loomulikumana, näitleja ikkagi. Kuigi skriptimise traagelniidid olid kogu saatel ikka väga väljas. Vanas TG’s häirisid need niidid ka, aga oli kokku natuke loomulikum. A noh, need samad aastad sisse töötamist.
Aga kogu saatest tervikuna oli kuidagi mingi dünaamika kadunud, üksteise otsa lükitud klipid. Tundub, et BBC ei julgenud mingit väga suurt kannapööret teha sisus/formaadis, samas see sisu mahamängimine ei toiminud kohe esimese saatega.
Extra Gear oli mingi omaette veidrus – alguses öeldi, et näitab mingeid telgitaguseid või välja lõigatud stseene ja “lavatagust”, aga tegelikkuses oli nagu mingi veel üks Top Gear, kus ei sõidetud eriti ja saadet juhtisid mingid suvalised tondid. Samas uudiste osa oli olemas. 🙂
Tesla Model S on juba 4a turul olnud ja ma sain alles nüüd selle haibitud sõiduvahendiga sõita. Ebaõiglane. (samas tänud Flexile kingituse eest, ostke ka teie kõik oma arvutid sealt, ja loomulikult Teslarendile 🙂 ). Etteruttavalt ja kokkuvõtvalt ütlen, et Teslaga tasub sõita proovida juba selle igal ajal olemas oleva tõmbe pärast. Sama hingetõmbega tunnistan, et ma ei ole endale teadaolevalt enne ühegi umbes 5s 0-100 autoga ka sõitnud. Seega, võib-olla on hinnang ebaadekvaatne. Minu igapäevaselt Porschega kulgevad sõbrad, teile on see kiirendus võib-olla tavapärane.
Aga jah, see tõmme, see on omapärane. Esiteks on ta ikkagi päris tugev, vinge ja lõbus. Teiseks, ja võib-olla olulisemaks, on see tõmme kogu aeg olemas – vajutad ja läheb, ei mingeid kick-downe või veelgi enam – käsitsi käigu alla vahetamist, turbo reageerimisaegu jms põlevate dinosauruste probleeme. Üks käik, üks vajutus ning rinnakorv tahetakse vastu selgroogu suruda. Väga mõnus. Vajutad, läheb. Vajutad, läheb. Põhimõtteliselt troll, aga palju kiirem 🙂
Teine üllatus Teslaga sõites ei olnud nii meeldiv – müra, mis tekib suht väikesel kiirusel juba. Jah, foori taga seisma jäädes on tunne, et auto suri välja ning linnakiirusel mingil eriti siledal asfaldil on ka vaikne, aga nii kui tee on natuke krobelisem või kiirus suurem, on see müra ikka päris tugev. Eriti just rehvimüra, tunne on nagu mitte mingit mürasummutust ei oleks. Laps küsis ka tagaistmel, et miks siin selline müra on 😐 Kuulsin, et paarile kohalikule Teslale on murasummutust lisatud ja see on 100k maksva auto puhul ikka veider.
Seal on natuke negatiivseid “odavaid” pisiasju veel (veidra plastmassise raksatusega lülitav suunatulekang näiteks), aga mu kirjutis ei pretendeeri täielikule ja põhjalikule kasutuskogemuse kirjeldusele. Mind ennast huvitas selle auto puhul see ülalpool kirjeldatud tõmme ning järgmisena see suur mölakas ekraan. Ja selle kasutatavus. Piltide peal näeb see ekraan ikka kole välja. Reaalses elus on seis disaini mõttes natuke parem – roolis olles, kuna seal peal on ikkagi mingi pilt ja ekraan ei ole lihtsalt suur hall latakas keset armatuuri, ei tundu ta hullult sea seljas oleva sadulana (kuigi Tesla võiks disainimisel ikkagi natuke mõnedest muudest markidest eeskuju võtta). Aga minu põhilise hirmu osas – kasutusmugavus – on mu tunded pärast seda natukest proovimist kahetised. Nii ja naa. Ta ikka väga ei õigusta ennast ning arenguruumi kasutusmugavuse osas on. Näiteks ekraani funktsioonide valiku nupud on ekraani ülal servas – üles paremale tuleb juba natuke küünitada. 17” ekraan, aga ma ei näe (kui ma just poolt ekraani raadiorakenduse alla ei taha kulutada) parajasti mängivat kanalit (või mängivat lugu for that matter)? Päriselt? Ruumi nagu oleks. Vbla ma ei leidnud õiget kohta. Istmesoojenduse sisse lülitamiseks tuleb ekraanil teha 3 vajutust ning kuna ees on 17” touch screen, siis ei saa seda päris pimesi teha. Kliima temperatuuri muutmiseks tuleb jällegi ekraanile vaadata ning suht kitsast osa vajutada. Kokkuvõttes ei midagi katastroofilist, aga natuke ka mitte väga lõpuni valmis veel. Ning selle suuruse vajadus on ikka kaheldav.
Samas on toredaid pisiasju – vedrustuse seadistus (mille muutmiseks, jällegi, 3 vajutust suurel ekraanil) jäetakse GPSiga meelde. Järgmine kord koju sõites on teada, et sissesõiduteele sõitmisel tuleb vedrustus Very high peale keerata. Nutikas, lihtne, mugav.
Laiemalt elektriauto eripärast ka – niikui reostaadi (hea küll – gaasipedaali) lahti lased hakatakse kibekähku akusid laadima, mis Tesla puhul väljendub suht korralikus pidurdamises. Kui dinosauruste säästmiseks lased ristmikule lähenedes gaasi aegsasti lahti, siis elektriautoga sõites tuleb seda aega päris korralikult ümber kalibreerida ja pedaal palju hiljem lahti lasta. Muidu jääd lihtsalt kaugel enne ristmikku juba seisma. Leaf minu mälu järgi nii äkiliselt ei pidurda (kuigi Leafil olid ka eri režiimid, vbla mõni pidurdas äkilisemalt).
Ja veel personaalne laks lõppu – igapäevaselt vähe kõrgema autoga sõites on jube harjumatu autosse sisenemiseks sisuliselt maapinnale istuda. Ja sealt väljudes jälle ennast vaevaliselt sealt üles ajada. Aga sellel pole enam konkreetse Model S ega elektriautondusega mitte õhkagi seost.
Ootan suure huviga esimeste Model X’ide saabumist 🙂
Ai veel üks lahe pisiasi – armatuuris oleval pisikesel autopildil põlevad tuled vastavalt sellele, kuidas päriselt on – pidurdad, siis süttivad pisikesed pidurituled, suunatuld näidates suunatuled 🙂
Kokkuvõttes on täitsa okei auto.
PS. pult/võti on auto kujuline, ilma eristuvate nuppudeta. Ehk siis pead natuke arvama, mis osa vajutada tuleb, et midagi avada. Muidu on suht loogiline, aga laadimispistiku luugi avamist ei õnnestunudki puldilt leida. Oli see võimalus üldse seal olemas? Seletati küll ja vist nagu oli, aga kus, ei mäleta. Õnneks saab seda luuki seest üleelusuuruse ekraani kaudu ka avada 🙂
Pakid paneme vööri!
Laadija luuk avatud, roheline tuli!
Käisin elektriautoga Tartus. Tallinnast. Edasi-tagasi. Ning olgu kohe ära öeldud, et ma saan täie teadvuse juures olles aru, et praegusaegne Nissan Leaf ei ole selliseks asjaks mõeldud.
Kogemus kui selline – rohkem ei tee, kokku kulus pea 8h. Ootamatult palju tuli laadida, ju ei oska ökolt sõita. Spido järgi püsikiirushoidjaga 95km/h. Aeglasemalt ka ei viitsinud. Ilma kliimaseadmeta ei osanud ka sõita – kui see välja lülitada, lõppes igasugune puhumine ära ning õhk sai otsa. Aken lahti oli kohutav müra ning ma ei usu, et aken lahti sõit kuidagi ökonoomsem oleks. Ning öösel hakkas ilma soojenduseta lihtsalt külm. Ja praegu on suvi, +10 oli väljas.
Eraldi märkimist väärib navi: mis oleks loomulikum kui laadijas istudes küsida navi käest, et mitu km mul järgmise laadijani on, et teaks kaua laadida. Ning mida vastab navi? Nimekirjaga laadijatest, mis sisaldab sedasama ühte laadijat, kus sa parajasti juhtme otsas istud! Kaugus sinna on umbes 7 meetrit. Geniaalne ja väga abiks info!
Muidu auto nagu auto ikka, igast kellasid ja vilesid täis, kannatab sõita küll.
Lisan siis tabeli kella-aegade, auto arvamuse võimalikust sõiduulatusest ning tegeliku tulemuse.
Tallinn
09:12 113
10:06 23 ehk auto arvates 90km, odo järgi 43km
Laadimine #1: 21min, Kose-Risti
10:37 108
11:21 34 ehk auto arvates 74km, odo järgi 52km
Laadimine #2: 18min, Mäeküla
11:39 93
12:33 25 ehk auto arvates 68km, odo järgi 66km
Laadimine #3: 6min, Laeva (kiirelt paarkümmend km juurde kuna muidu ei oleks navi arvates sihtkohta välja venitanud)
12:39 48
13:03 22 ehk auto arvates 26km ja ka odo nõustus – 26km!
Tartu
22:16 102
23:10 9 ehk auto arvates 93km, odo järgi 65km
Laadimine #1: 39min, Põltsamaa
23:49 94
00:16 55 ehk auto arvates 39km, odo järgi 33km
Laadimine #2: 8min, Mäeküla (et veaks Kose.Ristini välja kuna Tallinn tundus lootusetu/riskantne isegi täis laadides)
00:23 91
01:04 26 ehk auto arvates 65km, odo järgi 53km
Laadimine #3: 13min, Kose-Risti
01:17 68
01:57 23 ehk auto arvates 45km, odo järgi 42km
Tallinn
Tegu algab suhkru sulatamisest. Eeldusel, et kõik komponendid on poest ja peenralt koju tassitud.
Ja siis tuleb lisada veel suhkrut. Kilo. Ja segada.
Ja siis maitseained. Ja jälle segada.
Järgneb natuke lihtsam segamise faas: või ja muud vedelamad kompanjonid.
Finiš on raske. Väga raske – ollus kohtub jahu ja elektriliste kodumasinatega.
Valmis, minu osa tööst on tehtud. Vahepeal toimub maagia ning saab sööma asuda.
