Category: teadmiseks

Mis on selle graafiku lõpus oleva jõnksu nimi:

Õige! Konditsioneer! Siim peab hakkama vestiga meil käima 😉

ilmas on müstilisi asju. paeluvaid. võluvaid. või kuidas suhtuda inimesesse, keda sa kohtad üle ~20 aasta. see ON huvitav. 20 tuleb võtta sõna-sõnalt ning tegelikult mõelda isegi suuremaks …

Mis te arvate, mida kujutab endast allolev graafik:

Õige! Kontoris valitsevat temperatuuri ning selle muutumist ajas. Tänaseks on tegelikult jõudnud kätte see hetk, kus päike on taevast kadunud ning peaks pingestatama konditsioneeri 🙂

G. W. Blush, at the signing of a defense appropriations bill, fourth paragraph from the bottom:
“Our enemies are innovative and resourceful, and so are we. They never stop thinking about new ways to harm our country and our people, and neither do we”

Terminoloogid on äärmiselt vahvad ja leidlikud inimesed:

Ithüfallofoobia – hirm erekteerunud peenise nägemise või omamise ees; ka hirm sellest mõtelda või unistada.

Küfofoobia – hirm kummardumise ees.

Medomalakufoobia – hirm kaotada erektsioon.

Oftalmofoobia – hirm kellegi poolt jõllitatud saada.

Arahhibutürofoobia – hirm pähklivõi suulakke kleepumise ees.

Selline temperatuur nagu täna sobib ideaalselt jalgpalli mängimiseks: päike paistab lagipähe, õhk seisab ja on kuum. Irw. See annab organismile ikka 100 põhjust röökida, et “ei taha enam, jäta järgi, las see pall jookseb omasoodu!”. Aga tundub, et juba tuleb väike kogemus jõu jagamisel tunnile-pooleteisele, sest ikkagi pole pärast mängu esimese korraga võrreldavat tunnet (vt. kirjeldust).

et siis vidin käes. esimene ost ebayst edukalt teostatud. tükk metalli imporditud. võib asuda suuremate summade ning esemete juurde. ups, raha pole 🙂

Ostan uued või vähekasutatud labajalad.
Põhjuseks okfest

Mis ma tahan öelda? Et puhkus selleks korraks läbi ning järgneva aasta jooksul tuleb piirduda nädalavahetuste, riigipühade ja haiguslehtedega.

Aadu seisis kaldal ja silmitses kauguses rohetavat roostikku, mille taga asus Kõinastu laid. Ametliku nimega. Aadu ise oleks selle küll saareks ringi nimetanud, aga ju poldud veel jõutud – selles kandis kerkib maapind nii hirmsa kiirusega, et kõiki saarteks muutuvaid laide ei jõua samas tempos ringi nimetada. Igatahes oli see ülalmainit laid tänaseks rännaku sihtpunktiks. Jala. Egas midagi – kingad jalast ning pärast emotsionaalse tasakaalutuse seisundit ujumispükste puudumise puhul jalad vette ja sumpama. Vastutuul – konstantne. Põlvini vesi – konstantne. Liivane põhi – konstantne. 2 tundi konstantset kõndimist. Autojäljed orientiiriks 🙂

“Tugev pinnas jalge all on päris hea tunne” võis ta pärast seda igale vastutulijale kinnitada. Kui neid vastutulijaid ainult oleks. Samas oli sellel “laiul” hämmastavalt palju maju ning mis seal salata: põllul tehti heina ning kauguses võis ka ühte koera silmata. Äh, igastahes ulatas Aadu mulle mõnede piltidega kompaktvälk kaardi piltidega
Ning jääb veel mainida, et samal ajal olla Tallinnas olnud looduskatastroof veeuputuse näol… seega oli vees sumamine igati asjakohane ning võetav solidaarsusavaldusena pealinlastele.