Rubriik: teadmiseks

Seisan Aparaadi ette ning olen hästi vaikselt. Loen Juhendi läbi ning võtan autost kaks pudeleid täis kotti. Üritan Aparaadi laupäevahommikust rahulolu mitte häirida ning hakkan tasamisi pudeleid tema sisse toppima. Vaatamata kirjale, et tšekke ei väljastata enne kui oled luugi sulgenud, väljastab Aparaat neid ootamatu agarusega. Ma lõpetan tšekkidega 3, 3.50, 8, 12.50. Kõiki pudeleid Aparaat muidugi kohe ei taha, kuid ma olen järjekindel ning ta nõustub meeldiva mörina saatel. Lahkun kummide vilinal Aparaadi juurest.

Teine osa. Sama päev, õhtupoole.
Aparaadi ekraan näitab nelja mahutit, üks rohkem täis, teine vähem. Ning Aparaat kurdab punase teksti abil, et “ta ei oska enam”. Võõras keeles. Samas kargab konteineriukse kõminal Aparaadi kõhust välja üks kräsupea ning hõikab, et “anna nüüd minna”. Lasen oma pakendid teisele ringile. Saan seekord ühe tšeki. Kus nende eest õlut antakse?

Ma ei tea, milleks seda täpselt vaja oli, aga implementeerisin valemi
auto += natuke_noorust + rohkem_plekki + 16kW + esivedu + kont
Pmst ütleb see kõik suht täpselt ära. Ning jah – ma ei tea, mis ma vanaga teen.

Kui üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna (mille kohta on mul oma arvamus, mille jätan siinkohal toomata kuna see ei puutu asjasse), siis järgnev peaks kergema romaani mõõdu välja andma küll: väga kirju värk
Hoiatus: ülalolev link sisaldab umbes 924 152×102 mõõdus pilti… ma ei vastuta kui teie brauseril selle lehe kuvamise kohta miski oma arvamus tekib 🙂

“Aita aita leida Leida”
“Leida aita leida Aita”
“August aita Aita august välja”
“kutsu kutsu teine kutsu”

Infoks, et progesin ajaviiteks natuke ekraani ülaserva ühe riba. Muu oli kastide tõstmine, aga arhiivilink oli tõesti natuke progemist ja kuukulguritega sõitmist. Klaviatuuril on tühik katki minemas. Pioneeri ausõna. Ning AUTOMAATTEATAJA all olev teade “teavitame kõigest ja mitte millestki” on link algusse.

“Härra Liin!”, kostub akna tagant. “Härra Liin, kas te olete seal!”, korratakse hüüdu. Tõusen toolilt, kohendan lipsu ning vaatan lahtisest aknast alla hoovi. “Kas see on Teie ekspress?”, küsitakse alt. “Korteriperenaine toob Ekspressi”, nendin, vastan jaatavalt ning laskun lakk-kingade klõbisedes ja kuuehõlmade lehvides trepist alla ajalehe järele.

Ma tahtsin mitut asja öelda, kuid nüüd jooksid need asjad kuskil silmade taga, nina kohal, ummikusse. Seda suurt, et vormel, vastupidiselt rallile, on päris huvitavaks läinud. Rallis jällegi võib juhtuda midaiganes – tulemus on ikka ühtlaselt igav. Sport.

Tegelikult tahaks öelda paar tagasihoidlikku sõna joomafilosoofide pärusmaa täiendiks. Joomine, see on lühidalt kogu see viinamarjaekstraktis esinev, omaenda olemuses esinev, iseenese imetlusse langev mõtteselgus või -selgusetus, mille kaudu me alles omandame järgnevate etappide olemuse tõelisuse. Tõelisus on selles kontekstis otseselt mõjutatud praeguse olemuse mõjuritest tulevikku kuna muud kriteeriumit meil ei ole mõistmaks oleva olemist ajas. Eelmainit ekstrakt oleks siis nagu vahend olemise muutmiseks viisil, et ta oleks vastav hetkel määratud olemise kujutiseks tuleviku olemisse kusjuures tähtis on tähele panna, et olemus sellest ei muutu. Olemise olemus, kui selline, jääb enamasti samaks sõltumata olemise muutmise faktorite mõjuritest erinevatele olemist määratlevatele asjaoludele. Asjaolusid ei tasu samuti võtta olemust määravate teguritena, sest seda nad ei ole.

Ahah, tubli poiss. Aga 20. saj. filosoofid … ma ei tea … süttige … või noh … Heideggeril on õigus – käesolev etapp on filosoofia lõpp (kui ma temast õigesti aru sain … vabalt võin ka eksida)

Nii, korras, miski spämm on ennast minu täiesti custom blogilahendusse sisse häkkinud. Kahtlustan pisikese väikese, kindlasti räpase, inimese pisikest väikest, kindlasti räpast, sõrme, kes sooritas rea klahvivajutusi selle nimel. Tänan tähelepanu eest ning jälgin huviga asjade edasist käiku.

Oo-jee – blogiandmebaas on jälle korras. Tnx Tarmo 🙂

Joomine ja maha. Need on kuidagi sõnad, mis hetkel meelejärele. Joomine ja maha. Maha. Maha ja joomine. Alkaselzer on minu selziline. Alkaseltsiline.