Kainuar, wrapped

Kohe kui olin oma eelmise 2023 Wrapped Hopped v5 postituse valmis saanud, istusin maha ja tegin kohe ühe sõnause otsa. Mõtlesin välja sõna KAINUAR. Oleks sobinud ka kaanuar, aga sellel oleks olnud vähe vale alatoon 🙃. Samas ideid järgmiseks aastaks – korraldada korralik kaanuar!

Paar korda oli süüde vale ja masin turtsus ka, aga põhiline tõrge tuli umbes 24ndal kui ma avastasin, et mingi kuradi UK karskusliit on 10a tagasi dry january kampaania leiutanud. Kuna mulle kampaania korras midagi teha ei meeldi, siis oli see seega väga ebameeldiv avastus ning võitlesin mõned minutid tundega, et tuleks protestiks paar õlut võtta. Siiski võitsin. See UK karskusliit võib minu poolest seal saare peal oma dry januaryga uduvihma käes lõhki kuivada – mul on omaenda pisike kainuar!

2023 Wrapped Hopped v5

Natuke teistmoodi 2023 wrapped. Tnx Spotify 🙂

Kus?

81% õlledest joon kas kodus , maakodus või saunas.
36 erinevat kohta.
9 eri kohta 10+ õllega aasta peale (92%).

Mis numbrid need on? Mul on arvutinohiklikul kombel isekirjutatud iOS äpp, millega ma pean suht täpselt iga õlle üle arvet. Juba aastaid. 🙃

Kelle tehtud?

20.7% enda tehtud 🤡 🤡 🤡
17.6% “Tanker”
17.2% “Põhjala”
14.3% neljandal kohal astub mängu suurtootja “Saku”
11.2% “Purtse”
5.1% – ootamatult madalale paigutunud A. Le Coq kuna seda ikka satub ette tunde pealt hinnates. Aga statistika ei valeta.

Statistika tuli SQL-iga otse baasist, kust mujalt.

Mis täpsemalt?

6.9% ja esikoht enda tehtud “Mäe kadakas”, mis oli selline veider katsetus tulemusega “puust õlu”
6.8% – suvel oli mingi periood, kus keldrist vaatas vastu pappkast kirjaga Saku “Kuld”. Teine koht.
5.8% Põhjala “Kosmos” … hmm, ilmselt oli mingi soodukas, aga tegelikult on hea õlu ka. 🙃
5.4% jagavad järgmisi kohti “Mäe Artur” ja “Mäe G30”. Jälle enda šedöövrid.
Märkimist väärivasse statistikasse jääb ka 26 ühekordseks jäänud proovimist.

Protsendid on, kuna, noh, delikaatsete isikuandmete kaitse ja asjad. Kuigi mul on ka absoluutkogused, alkoholisisaldus, GPS koordinaadid ja whole shebang info endal olemas.

Aga mul on veel STATISTIKAT!


10.6% esmaspäeval
10.6% teisipäeval
10.9% kolmapäeval
14.1% neljapäeval
20.0% reedel
22.1% laupäeval
11.7% pühapäeval


Mai, juuli, augusti kraesse langeb igale kuule 12%.
Aprill ja oktoober saavad 10% kumbki.
Whatever see juuni probleem ongi – 9% panust. 🍆


Kellaaegades üllatusi pole.
75% tarbimist langeb vahemikku 18:00 kuni 01:00.

Lõunatesse jagub siiski 5%! 😇

Antud postitusse panustas visuaaliga muidugi AI. Konkreetselt Adobe Firefly.

Õhtud

Olen nüüd siin istunud ja õhtute kaupa kirju kirjutanud. Sodinud paberile mingeid sõnumeid, vahepeal isegi pasteediga saia söönud. Aga ei midagi. Hommikul on köögist vastu vaadanud ikka tavaline õhtust sinna järele jäänud segadus – pasteedised saiad, sõnumeid täis soditud paberid, vahest isegi mõni lauale kirjanduslikult ümber läinud õlu. Aga ei midagi. Vastust ei kuskil. Olen seal hommikuti sellest ootamatust vaikusest ärkvele lööduna ringi tuulanud ja otsinud – ei midagi. Päevadega on kõik see ainult rohkem ja rohkem segamini läinud. Pabereid, katki läinud pliiatseid ja tühje pasteedikarpe on kogunenud lõpututult. Või selles ongi asi? Võib-olla ongi liiga segamini?! Võib-olla on raske sõnumit sellisena leida või keeruline ka midagi vastuseks kirjutada!

Koristan hüsteeriliselt, tõmban kõik läikima, viin pasteedikarbid välja, täis soditud paberid ajan ahju. Kirjutan oma sõnumi selgelt suurele valgele saiaviilule kõige tumedama pasteediga, mis poest leidsin. Nagu alguses. Nüüd peab arusaadav olema! Aga hommikul ikka sama – vastust ei kusagil.

Aga mõte jääb samaks.

Õhtu number kolm

Teine õlu. Mõtlen. Kõht on risotot täis, saia ei taha. Ammugi pasteediga mitte. Aga midagi peaks kirjutama.

Mulle on kirjutamine ju tegelikult lihtne. Väga lihtne ju. Jutt voolab siia-sinna, viskan sisse vihjeid ja toredaid kõrvalepõikeid. Nüansse. Võib-olla ka tegevusi. Miks mitte kirjutada ja jätkata seda kirjavahetust?

Kellega?

“On juuli ning veelombil on jää. See üllataks, aga kuna jää on väga õhuke, siis see on okei. Proovin siiski sellel kõndida. Vajutan varbad jääle laiali, toetan, täisraskus. Mis see hommikul oligi – 80 kilo? 90 kilo? Varbad pressivad selle raskuse all pasteedi laiali. Sai ei pea ka vastu ning lömastub vastu jääd algosakesteks. Vajun vist läbi jää, aga kuna olen kohe-kohe magama jäämas, siis külma ei tunne. Vajun kuhugi.”

Homseks on liiga vara, eilseks juba hilja. Olen segaduses.

Hommik, tegelik kirjavahetus

Pasteedile oli tõesti midagi vastuseks kribatud. Mõned tähed olid küll arusaamatuks vajunud, aga mõned jälle selgelt tuntavad. Saia sõin õhtul ära.

Lugesin vastuse läbi. Sõnum oli kohale jõudnud ja vastus oli kirjutatud põhjalik. Huvitaval kombel samas stiilis nagu minu kirjutatugi. Pasteet. Arusaadav.

Aga mida vastata, tabasin end mõttelt. Või kuidas? Sellisele vastukirjale. Oot, tegelikult ma ju ei peagi. Pidama kirjavahetust pasteedi abil. See on ju absurdne, kus seda enne kuuldud on! Söön oma saia, ei määri pasteeti paberile, ei kirjuta sellest sõnu, ei oota vastust. See peaks olema lihtne.

Tavaline elu.

Kirjasõber, teine öö

Suviselt valge õhtu, päike hakkab vaikselt puude taha vajuma, sääsed ei ole veel ilmunud. Võtan noaga mõtlikult pasteeti ja määrin paberile. Oda – miks paberile! Küünitan laisalt saiakoti poole ja võtan viilu. Kraabin saiaga paberilt nii palju pasteeti kokku kui saan ja hammustan suutäie. Vaikne on. Kritseldan noaotsaga aeglaselt mingi teksti pasteedisele paberile. Hmm.

Uni tuleb kuidagi rahutult, aga magan siiski. Hommikul kööki lohisedes loen paberile kirjutatud kirja. Alla on kellegi poolt kirjutatud vastus.

Hiired vist.

Rääkivad Ristpead / Beszélő Keresztfejűek

Eessõna. Jah, see on puhtalt AI genereeritud tekst. Selline madalama põhikooliastme tase. Mõned üksikud sõnad muutsin. Ungarikeelne tõlge on lihtsalt … noh … lõbu pärast 🙂


Kord elas üks ristpeaga kruvi karbis koos oma kaaslastega. Kui ta karbist välja võeti, valdas teda korraga nii hirm kui ka ootusärevus – oli ju see tema jaoks uue eluetapi algus.

Töömees, kes teda käes hoidis, oli robustne ja jõuline. Ta tööriistad olid teravad ja säravad, puur külm ja metallist. Kui kruvi puuri külge pandi, tunnetas ta saabuvat muutust. Järgmisel hetkel oli ta terrassilaua sees, moodustades pika rea oma kaaslastega.

See oli uus algus. Kruvi oli nüüd osa millestki suuremast – terrassist, mis sai varsti koduks nii inimestele kui ka mõnele kodulinnule. Kruvid jälgisid terrassi eluhoogu ja kõnetasid üksteist igapäevaselt, jagades omavahel tähelepanekuid.

Jutud terrassi elust olid põnevad. Neist rääkisid lapsed, kes päevade kaupa seal mängisid, pered, kes terrassil piknikke korraldasid ning vanapaarid, kes seal oma hommikukohvi jõid. Kruvid tunnetasid nende rõõmu ja naeru, aga ka muret ja kurbust. Nad olid osa terrassi hingeelust.

Kuid terrass hakkas ajaga vananema. Laudade värv tuhmus ja mõned kruvid hakkasid roostetama. Teised olid aga endiselt kindlalt paigal, toetades üksteist ja jutustades elust terrassil.

Kui terrass aastate möödudes maha mädanes ja kruvid vabaks pääsesid, tundsid nad, et nad on olnud osa millestki erilisest. Nad olid kuulnud rõõmu ja naeru, olnud tunnistajaks mängudele ja südamlikele vestlustele. Kuigi nad olid vaid ristpeaga kruvid, olid nad olnud osa suurest terrassist. Need mälestused kestavad igavesti, pakkudes neile lohutust ja rõõmu.


Egyszer volt egy keresztfejű csavar, aki a többi társával együtt élt egy dobozban. Amikor kivették a dobozból, egyaránt uralkodott rajta a félelem és az izgalom – hiszen ez volt számára az új életszakasz kezdete.

A munkás, aki a kezében tartotta, robosztus és erős volt. Az eszközei élesek és csillogóak voltak, a fúró hideg és fém. Amikor a csavart a fúróba tették, érezte a közelgő változást. A következő pillanatban már a teraszlapon volt, hosszú sort alkotva a társaival.

Ez volt az új kezdet. A csavar most része volt valami nagyobbnak – a terasznak, amely hamarosan otthont adott az embereknek és néhány házi madárnak. A csavarok figyelték a terasz életét és mindennap beszélgettek egymással, megosztva a megfigyeléseiket.

A terasz életéről szóló történetek izgalmasak voltak. Gyerekek meséltek róluk, akik napokig játszottak ott, családok, akik pikniket rendeztek a teraszon, és idős párok, akik ott itták a reggeli kávéjukat. A csavarok érezték az örömüket és a nevetésüket, de a gondokat és a szomorúságot is. Részesei voltak a terasz lelkének.

De a terasz az idővel elöregedett. A lapok színe elhalványult, és néhány csavar elkezdett rozsdásodni. Mások azonban még mindig szilárdan a helyükön voltak, támogatták egymást és beszélgettek a terasz életéről.

Amikor a terasz évek múlva elrohadt, és a csavarok szabadon kerültek, érezték, hogy valami különleges részesei voltak. Hallották az örömöt és a nevetést, tanúi voltak a játékoknak és szívből jövő beszélgetéseknek. Bár csak keresztfejű csavarok voltak, részesei voltak egy nagy terasznak. Ezek az emlékek örökké élnek, vigaszt és örömöt nyújtva nekik.

Nutikodu 2022

Pesumasin on LG-lt ning neil on oma suurejooneline kõike võimaldav kodu-äpp – sisesta oma kodu nimi ja ruumi nimi, kus see masin asub ja kutsu terve perekond seda masinat vahtima. Saab lisada muidugi palju masinaid, aga mul on ainult pesumasin.

Elektriradiaator on mul firmalt Mill. Tore Norra firma, nendel on ka oma äpp, kus tuleb ka jälle defineerida kodu ja ruum ja kus see seade asub jne.

Vingugaasiandureid eelmainitud kompaniid vist ei tee ning see on mul firmalt Netatmo. Neil on ka oma äpp! Hakkate juba aru saama, kuhu ma sihin? Jah, seal äpis tuleb ka nimetada kodu ja määrata ruum, kus see vidin asub jne. Selle äpi lisatrikk on see, et selle nimi on telefonis Security. Lihtsalt Security.

Kaameraid on isegi kahelt eri firmalt, neil on muidugi ka oma äpid koos kõige kaasnevaga!

Mõned temperatuuriandurid ja lülitid firmalt Shelly. Kodu, ruum, kasutajad, yeah. (Ok, see on vähemalt avatud platvorm, saab natuke andeks)

Matter ei saabu piisavalt kiiresti, ei saabu.

F1, Monza, 2021

Nonii, vormelireis #4, Monza katse #2. Kuigi kaasas on neli erinevat QR koodi, nii telefonis näitamiseks valmis kui igaüks kahes eksemplaris välja trükituna kaasas, siis hõisata saab kaasajal alles päriselt kohal olles. No eks näis, eesootav takistusriba on hiline, keeruline ja ulatub sügavasse Itaalia öösse. Väga luuleline. Reisiärevus.

Rajale sai jalgrattaga läbi linna, meie tribüünile lähima sissepääsuni maad umbes 5km, kuulsuste spottimise sissepääsuni 3.5km. Viimasest sisenesime ainult esimesel korral kuna oli majutusele lähemal ning ei teadnud veel täpselt raja-alal liikumist ega sissepääse.

Monza rada ise on pmst linnas, pargis. Väga suures pargis. 688 hektarit ja 14km kõrget kivimüüri.

Banking. Natuke mootorispordiajalugu – Monzas oli kunagi ovaalrada, mille otsmised kurvid olid kaldega. Korraliku kaldega. Ja seal siis sõideti nende torukujuliste vormelitega metsiku kiirusega. Seda vana rada kaasajal ei kasutata, aga kaldega kurvid on vägagi alles. Sinna kallakute juurde pääsemiseks nägime ikka korralikult vaeva, nende peale ei taheta võistlusnädalavahetusel joobes turiste väga turnima lasta. Kaks päeva proovisime metsast erinevatest kohtadest sniikida, aga kogu banking oli korralikult kollavestide valvega kaetud, ei õnnestunud, alati aeti ära 🙂 Lisaks on see itaalia mets mingeid vastikuid torkivaid ja kriipivaid taimi ka täis, vaarikad vms. Aga lõpuks peale sõitu olid valveitaallased koju läinud ja saime sinna bankingu otsa ronida. Tavalise tennisega iseseisvalt päris üles hästi ei saa, keegi peab tõmbama ehk siis läheduses peaks olema mõni parema gripiga jalanõudega tegelane. Kokkuvõttes lahe elamus.

Vormel 1. Senisest neljast F1 külastusest vist kõige lahedam. Esiteks võistlus ise oli huvitav pluss veel sprindiga formaat on vähemalt kohal käies tegusam. Võistluse tulemus ka sobis. Teiseks raja asukoht väga mugav – linnas, suures pargis, majutusest rattaga tuldav. Kolmandaks rada ise ja ümbritsev loodus käidav ilma suuremate inim-ummikuteta (näiteks Spa rada Belgia mägedes oli paljudel juhtudel rahvamassis kitsal metsarajal venimine). Neljandaks ilm – mulle +30 väga sobib. Viiendaks tribüün väga hea – katusealune, peasirge ääres, enamasti midagi toimus ja oli vaadata. Kuuendaks lubati seoses koovitsaga ainult pool mahutavusest, mis tähendab, et igal pool on lihtsam – õllejärjekorras, tribüünil, piletikontrollis, peldikus, söögiputkas jne.

Nüüd motospordiajalooga nõrgalt seotud rajategevustest – tegime peale sõitu rajale jala ringi peale, mööda rada. 5.7km. See oli ka selline pool-illegaalne tegevus – rajale saamiseks tuli natuke üle vana raja bankingu ronida ja alla hüpata 🙂 Samas edasi kedagi, kes meid nägi, eriti ei kottinud, et me seal tuiasime. Kuni selleni kui ma sisenesin F1 boksialale, kuhu saamine on tavainimesele muidu suht võimatu. Turva transportis meid õnneks välja alles siis kui ma olin Mersu boksini jalutanud ja seal pilti teinud 🙂

Aastal 2021 peab ikkagi rääkima ka covidist. Ning kuidas ma covidi pärast pidin 10km jalgrattaga sõitma. Igal hommikul rajale sisenedes kontrolliti seda vaktsineerimise QR koodi ja (üllatus-üllatus) kehatemperatuuri. Nendega oli mul kõik hästi, aga pühapäeval taheti selle covidi QR koodi kõrvale ka dokumenti näha. Laupäeval kindlasti kedagi mu dokument ei huvitanud, reede kohta enam ei mäleta. Aga jah – pühapäeval see mul kaasas ei olnud. Sõitsime rajale, sain teada, et id-kaarti on ka vaja ning sõitsin majutusse tagasi id kaardi järgi. 37min, 10km, 0 sammu (fitbit, ma ju käisin toas kaardi järgi ilma jalgrattata?) Träkk lisatud pildina. Aas raja allosas on tingitud väiksest logistikaveast – peast sõitsin, ilma kaardita ning panin ühest väiksest teeotsast mööda. Teisel pildil järjekord mingi väikse poe ukse taga, kuhu lasti üks-haaval sisse.

Väga lühike toidu eri. Pmst pitsa, sai, hamburger, kebab. Enamasti 7€ @ 0.5l Heinekeni või rajalt väljas Birra Moretti saatel. Erandiks üks kaheksajalg 🙂

Muud pildid

Tähed

Tähed kukuvad krobinal paberile
otse paberile
otse peast kukuvad paberile
pliiatsit pole vaja
pliiatsit hoidev käsi ripub lõdvalt tooli kõrval
ja tähed muudkui krobisevad paberile
ninast ja silmadest ja mõned ka otse kulmudest
suust.
Kuni paber saab täis
ning nad vajuvad sahinal lauale
kukuvad põlvedelt põrgates põrandale
haarates mööda kukkudes lõdvast käest lõdvalt oleva pliiatsi
ja asuvad seda maha jõudes ahnelt endasse närima.
Kirjanduse lõpp.