Automaatteataja

Tesla Model S on juba 4a turul olnud ja ma sain alles nüüd selle haibitud sõiduvahendiga sõita. Ebaõiglane. (samas tänud Flexile kingituse eest, ostke ka teie kõik oma arvutid sealt, ja loomulikult Teslarendile 🙂 ). Etteruttavalt ja kokkuvõtvalt ütlen, et Teslaga tasub sõita proovida juba selle igal ajal olemas oleva tõmbe pärast. Sama hingetõmbega tunnistan, et ma ei ole endale teadaolevalt enne ühegi umbes 5s 0-100 autoga ka sõitnud. Seega, võib-olla on hinnang ebaadekvaatne. Minu igapäevaselt Porschega kulgevad sõbrad, teile on see kiirendus võib-olla tavapärane.

Aga jah, see tõmme, see on omapärane. Esiteks on ta ikkagi päris tugev, vinge ja lõbus. Teiseks, ja võib-olla olulisemaks, on see tõmme kogu aeg olemas – vajutad ja läheb, ei mingeid kick-downe või veelgi enam – käsitsi käigu alla vahetamist, turbo reageerimisaegu jms põlevate dinosauruste probleeme. Üks käik, üks vajutus ning rinnakorv tahetakse vastu selgroogu suruda. Väga mõnus. Vajutad, läheb. Vajutad, läheb. Põhimõtteliselt troll, aga palju kiirem 🙂

Teine üllatus Teslaga sõites ei olnud nii meeldiv – müra, mis tekib suht väikesel kiirusel juba. Jah, foori taga seisma jäädes on tunne, et auto suri välja ning linnakiirusel mingil eriti siledal asfaldil on ka vaikne, aga nii kui tee on natuke krobelisem või kiirus suurem, on see müra ikka päris tugev. Eriti just rehvimüra, tunne on nagu mitte mingit mürasummutust ei oleks. Laps küsis ka tagaistmel, et miks siin selline müra on 😐 Kuulsin, et paarile kohalikule Teslale on murasummutust lisatud ja see on 100k maksva auto puhul ikka veider.

Seal on natuke negatiivseid “odavaid” pisiasju veel (veidra plastmassise raksatusega lülitav suunatulekang näiteks), aga mu kirjutis ei pretendeeri täielikule ja põhjalikule kasutuskogemuse kirjeldusele. Mind ennast huvitas selle auto puhul see ülalpool kirjeldatud tõmme ning järgmisena see suur mölakas ekraan. Ja selle kasutatavus. Piltide peal näeb see ekraan ikka kole välja. Reaalses elus on seis disaini mõttes natuke parem – roolis olles, kuna seal peal on ikkagi mingi pilt ja ekraan ei ole lihtsalt suur hall latakas keset armatuuri, ei tundu ta hullult sea seljas oleva sadulana (kuigi Tesla võiks disainimisel ikkagi natuke mõnedest muudest markidest eeskuju võtta). Aga minu põhilise hirmu osas – kasutusmugavus – on mu tunded pärast seda natukest proovimist kahetised. Nii ja naa. Ta ikka väga ei õigusta ennast ning arenguruumi kasutusmugavuse osas on. Näiteks ekraani funktsioonide valiku nupud on ekraani ülal servas – üles paremale tuleb juba natuke küünitada. 17” ekraan, aga ma ei näe (kui ma just poolt ekraani raadiorakenduse alla ei taha kulutada) parajasti mängivat kanalit (või mängivat lugu for that matter)? Päriselt? Ruumi nagu oleks. Vbla ma ei leidnud õiget kohta. Istmesoojenduse sisse lülitamiseks tuleb ekraanil teha 3 vajutust ning kuna ees on 17” touch screen, siis ei saa seda päris pimesi teha. Kliima temperatuuri muutmiseks tuleb jällegi ekraanile vaadata ning suht kitsast osa vajutada. Kokkuvõttes ei midagi katastroofilist, aga natuke ka mitte väga lõpuni valmis veel. Ning selle suuruse vajadus on ikka kaheldav.

Samas on toredaid pisiasju – vedrustuse seadistus (mille muutmiseks, jällegi, 3 vajutust suurel ekraanil) jäetakse GPSiga meelde. Järgmine kord koju sõites on teada, et sissesõiduteele sõitmisel tuleb vedrustus Very high peale keerata. Nutikas, lihtne, mugav.

Laiemalt elektriauto eripärast ka – niikui reostaadi (hea küll – gaasipedaali) lahti lased hakatakse kibekähku akusid laadima, mis Tesla puhul väljendub suht korralikus pidurdamises. Kui dinosauruste säästmiseks lased ristmikule lähenedes gaasi aegsasti lahti, siis elektriautoga sõites tuleb seda aega päris korralikult ümber kalibreerida ja pedaal palju hiljem lahti lasta. Muidu jääd lihtsalt kaugel enne ristmikku juba seisma. Leaf minu mälu järgi nii äkiliselt ei pidurda (kuigi Leafil olid ka eri režiimid, vbla mõni pidurdas äkilisemalt).

Ja veel personaalne laks lõppu – igapäevaselt vähe kõrgema autoga sõites on jube harjumatu autosse sisenemiseks sisuliselt maapinnale istuda. Ja sealt väljudes jälle ennast vaevaliselt sealt üles ajada. Aga sellel pole enam konkreetse Model S ega elektriautondusega mitte õhkagi seost.
Ootan suure huviga esimeste Model X’ide saabumist 🙂

Ai veel üks lahe pisiasi – armatuuris oleval pisikesel autopildil põlevad tuled vastavalt sellele, kuidas päriselt on – pidurdad, siis süttivad pisikesed pidurituled, suunatuld näidates suunatuled 🙂

Kokkuvõttes on täitsa okei auto.

PS. pult/võti on auto kujuline, ilma eristuvate nuppudeta. Ehk siis pead natuke arvama, mis osa vajutada tuleb, et midagi avada. Muidu on suht loogiline, aga laadimispistiku luugi avamist ei õnnestunudki puldilt leida. Oli see võimalus üldse seal olemas? Seletati küll ja vist nagu oli, aga kus, ei mäleta. Õnneks saab seda luuki seest üleelusuuruse ekraani kaudu ka avada 🙂

Pakid paneme vööri!

Laadija luuk avatud, roheline tuli!