miilits

Ma olen tavaliselt politsei suhtes positiivselt meelestatud. Et ma nagu ei nori ja ei vingu, et “kuradi miilitsad”. Aga kujutage ette – rahuliku, päikesepaistelise, Pärnu rannarajoon. Linnud laulavad puude latvades, päike säristab murule laiali laotunud inimesi. Inimesed joovad purgist õlut. Õlu – alkohoolne jook. Kõik on rahulik, keegi ei räuska ja ei situ põõsa alla. Inimesed lebavad ja ajavad juttu. Aeg-ajalt lonksavad õlut. Kummide sahinal sõidab mööda miilitsate oopel. Sõidab mööda. Siis tuleb tagasi ja jääb seisma. Ikka kummide sahinal. Sees istuvad keskmine rambo ja tibi. Neil on ilmselgelt igav – Pärnu on _väga_ rahulik koht … üksikud Soome pensionärid ja Filmi ja Videofestivali lõpetav noorsugu. Miilitsatele ei meeldi, et inimesed saavad rahulikult murul lebada ja õlut libistada. Ja nemad peavad autoga linnas ringi sõitma … autos ei ole arvatavasti konditsioneeri. Ilmselgelt tuleb rambol ja tibil tahtmine natuke jalgu sirutada ja värskes õhus jalutada. Ning sobiv põhjus näib selleks olevat noortega juttu ajada. Teemal õlle joomine avalikus kohas. Ja siis ilmselge seksuaalse ebavõrdse kohtlemise kohaselt võtta kahelt meessoost isikult dokumendid ja kobida nendega auto juurde tagasi. Auto jäi ju ikkagi kriminaalse rannarajooni piirkonnas lukustamata.

Ah, mis ma ikka lamisen – ma ise nägin seda lihtsalt kõrvalt ja ei viibinud seal asja lahenduseni. Samuti ei tea, kas noored said trahvi või mitte, aga igastahes see, kes keelas ära õlle avalikus kohas joomise, on loll. Lihtsalt loll. Avalikus kohas huligaanitsemise, prahi loopimise, räuskamise jms. eest võiks käsi väänata. Aga milles nende noorte süülisus ühiskonna ees seisnes, see jäigi mulle arusaamatuks.

Samas siia otsa see lugu, kus oleks politsei abi võinud vaja minna.
Pärnusse sõites sai tee ääres hobuseid nähtud. Linnainimesed ei näe neid imeloomi tihti. Seetõttu sai mõeldud imeloomad fotokarbi sisse püüda. Õnnetuseks jäi karjakopli kõrvale miski baar, kus pidutses miski hiline volbrit või euroliitumist tähistav seltskond (asi toimus 1.05 miski 12 päeval … irw). Baarist väljus kaks seltsimeest, maani täis ning vudisid joostes ja röökides meile järgi. No tore. Üks oskas veel kuskilt miski roika võtta ja vehkis sellega peakohal nagu miski deem punanahk eksole. Kus oli EV politsei siis, küsin ma? Mh-ah?

kino

Vihkan kino, mille külastajad võtavad seda kui klubi, mille ühel seinal lihtsalt jookseb mingi film … ise võib samal ajal rääkida sõpradega juttu ja mõnusalt veini libistada. Unustamata muidugi sealt nõmedast paberkotis midagi KAUA ja võimalikult suure krabinaga suvalisel hetkel midagi otsida. Miks ei võiks kinos komme samasugustes või väiksemates ja vähemkrabisevates popcornitorbikutes müüa?

Aga nii head filmi ennast polnud tükk aega näinud – Tõlkes kaduma läinud. Täpselt eilsesse õhtusse sobiv film oli igastahes… või oligi lihtsalt igasse õhtusse sobiv väga hea film. Kerge, haruldaselt täpne ja lihtne.

kunst

haaran pastaka ja
murran ta pooleks
“vastik pastakas”
kustukummi virutan seina
sein kukub ümber
uks lendab pärani
kunstnik laenab pintslit
lendab siis aknast välja
molbert põlvede vahel
aknakildudest saab mosaiigi
punase kaustiku peale
pastaka tükkide kõrvale

ikaldus

Nii, juba oli ajalehes uudisnupp, et käesolev kevad on vihmavähesuse poolest viimase 50a esirinnas ning põllumeestele ennustatakse kehva saaki. Ehk jälle ikaldus. Täitsa pekkis. Kaua võib. Kas põllumehed tulid eile siia laiuskraadile kartulit kasvatama?
Aga mis seal salata: kogu aprill on päike paistnud. Mis on väga lahe 🙂

puu

puu.jpg
Puu õudusfilmist.
Käest uksepiidatoetusega, säri tunde järgi miski mitu sekundit. Väike lõige ja USM, aga muidu selline nagu kaamerast tuli.

joondamine

kuna minu blogi viimased artiklid läksid nii kitsaks, et see lõi paigutuse üldse selliseks kitsaks kokku ja et HTMLi kribamist vältida, kirjutan siis selle teksti lihtsalt selle pärast, et tabeli laius korda saada 🙂

tead?

Ei ole teada.
Ei ole. Teada.
Ei. Ole teada.
Mis oled, tead.
Kas tead, et.
Oled siin, et.
Teada, et oled.
Ja siin. Teada.
Hetkel, olla siin
Ei ole teada.
Kes oli hetkel.
Veel sinuga
Siin ja teada.
Vaata. Oli teada.
Ning hetk. Läks.
Püüdmatu. Kuid.
Siiski oli siin.
See on teada.
Keegi veel.

blogiks kah

ahmin sisse seda
mu tühjale kõhule
mis leitud hallide
tänavate rentslitest
mulle sisse
kõnniteekivisid murdes
lõigatakse asfalt
näkku pooleks
kui seitse sebratriipu
mu kohale maetakse
fooripostid põigiti
keeratakse krussi
et oleks lendavad juuksed
mu takistuseks
liiklusmärkide ahmimisel
üksteisele aknaid
makku kildudeks
kuldsete lingiotstega
alla surutud sulanud
teetöölise tallajälg
purustab viimase
olemas. täis. uni.