Ühel ilusal päeval otsustas Kashpirovski seinale neli kroonlehte maalida. Otsis värvid-pintslid välja, sobiv seingi oli olemas, aga mida kuidagi ei tulnud, oli inspiratsioon. No ennist just oli olemas, aga nüüd siis, nagu viis kopikat kanalisatsioonikaevu resti vahelt, sipsti kadunud. Istus Anatoli seina äärde maha ning hakkas nutma. Ja kui ta veel surnud pole, siis nutab ta seal seina ääres siiani.