blogiks kah

ahmin sisse seda
mu tühjale kõhule
mis leitud hallide
tänavate rentslitest
mulle sisse
kõnniteekivisid murdes
lõigatakse asfalt
näkku pooleks
kui seitse sebratriipu
mu kohale maetakse
fooripostid põigiti
keeratakse krussi
et oleks lendavad juuksed
mu takistuseks
liiklusmärkide ahmimisel
üksteisele aknaid
makku kildudeks
kuldsete lingiotstega
alla surutud sulanud
teetöölise tallajälg
purustab viimase
olemas. täis. uni.