Buss

Ühe konfliktse Väikese Inimese tõttu proovisin eile laiskusest ühistransporti. Et nagu kas toimib jne. Marsruutide kattumise võrdlemise teel valisin bussitranspordi. Need on need suured rohelised ja kandilised kuudid. Sõidavad eelnevalt kokkulepitud kohta, ajavad uksed pärani, huvilised ronivad peale ja siis jätkavad teekonda etteantud marsruudil. Novot. Maskeerusin huviliseks ja ronisin eelnevalt kokkulepitud kohas talle sisse. Vuohaaa! kus see kiirendab alles. Ja ootamatult. Hakkasin just ringi vaatama, et kes ja kuidas … no viisakas ikka ümbruskonnast välja teha, kui see elajas tahtis mu jalust rabada. Nibin-nabin sain selleks ettenähtud kohast kinni ja jäin haledalt rippu. Kiirendus oli õnneks lühiajaline ning pärast hetkelist segadust kõõlusin juba ilusti vertikaal-ontlikus asendis koos teistega. Kuna väljas oli juba pime ning ette eriti ei näinud, inimesed seisid ka minu ja esiklaasi vahel, siis järgmiseks mänguks oli kurvide peale õigesti reageerimine. Nõuab üksjagu osavust. Soo tänava viimases s-kurvis tahtis ikka tõsiselt mind totrasse olukorda sättida ning pikali lüüa. Ülejäänud inimesed vaatasid oma tuimade nägudega akendest pimedusse samal ajal kui mina deemonliku bussiga võitlesin, kes oli oma eksistentsi kogu hetkemõtteks koondanud idee mind põrandale pikali saada. Andsin alla – väljusin. Koju jäi veel natuke maad.