imelik koht

Avasin teise õlle. Peas ei olnud veel miskit suminat kuigi nad olid rääkinud, et niimoodi peaks juba olema. Lonksasin. Vaatasin mööduvaid autosid ja mõtlesin. Möödus päev. Sirutusin kolmanda õlle järele ja vaatasin avajat. See oli huvitava, ennenägematu, kujuga. Kell ei seisnud jälle paigal. Möödus päev. Tegin sissetreenitud liigutuse ning tõstsin pudeli. Mõnus elu on siin. Silmitsesin taevast. Kahe kuu pärast sai kuuspakk otsa. Jõudsin just mõtlema hakata, aga avasin enne täiesti iseeneslikult järgmise paki. Möödus aasta. Jõudnud viimase lonksuni pudelist, avasin kohe järgmise. See maitses hea. Vaatasin pilvi. Neelatasin. Külm kihisev jook vajus kõhtu. Nihutasin jalaga pudelikorke ning avasin järgmise. Möödus teine aasta. Iga uue pudeliga tundus maitse ikka värske ja uudsena. Milline õndsus. Viieteistkümne aasta möödudes hakkasin mõtlema, et võiks midagi teha. Avasin õlle. Möödunud oli sada aastat. Elu on ilus. Asetasin pudeli ilusti seina äärde, tõusin ning läksin ära koju.