Lebasin, kõrvatropid peas, arvuti kõrval ning üritasin uinuda … müriseb … surusin tropid sügavamale kõrva … ikka müriseb. Nojah, lühidalt … ei saanud hea enesetunne kokkuvõttes. Parema enesetunde huvides võtsin suka seest mõned veeringud ning liigutasin oma kerse Arvuti Juppide Poodi, kus siis Tähtis Tegelane üle leti mulle Õndsaks Tegeva Seadme ulatas. Seade oli kõvasti plastmassi sisse pakitud ja muidu austusväärse välimusega, et mulle kohe suur vaikuse eelaimdus kõrvade vahele ronis. Istusin siis, kruvikeeraja näpus, valge müriseva kasti kõrvale… njah, eelnevalt tuli läbi selle külma pakase parklasse vantsida, et autost Kruvide Keeramise Vahend tuua. Säästes teid arvuti kõige emasema plaadi demonteerimise ja uuesti monteerimise kirjeldusest, sai komplekt suhteliselt kiiresti kokku ning tuli esimese hooga välja Täiesti Vaikne. Ja oma sihipärast otstarvet MITTEtäitev. Aga noh, ühe õhtu elas üle … läks “hommik on õhtust targem” reegli kohaselt ehk rahulikult ilma IRCu jms. arvutisõltlase jamata Voodi Sisse magama ära.
Järgmine katse, uuel päeval algas paljutõotavalt: värske pea suutis arvuti keerulise sisemuse seekord korrektselt koostada. Mille peale Valge Kast rõõmsa vuhinaga käivitus. Asi see siis proffide käes ära ei ole … igastahes _palju_ vaiksem sai. Ma jään nüüd siis rahulikult magama … head und.
