Kõndisid Redis, Ridis ja Ralla mööda jalgteed. Redis ja Ridis norivad Rallat: “Ei sina ikka õige lätlane pole, Ralla – no mis nimi see selline on – Ralla!”. Ise irvitavad nii, et vaata kukuvad teeservast alla. “Ilma essita!”, möirgavad nagu jaksavad. Ralla, vaene mees, ajab vastu, et tema on ikka puhastverd lätlane. On nõus isegi oma sugupuu taskust välja kaevama ja seda kaasteelistele ette näitama. Hakkabki juba sugupuud lahti rullima kui ümberringi jääb kõik vaikseks. Ei kosta linnulaulugi, rääkimata lätikeelsest norimisest ja sõimamisest. Ralla krabistab vaikselt varbaga teetolmus. Ei midagi. Vaikus. Redist ei kusagil. Ridis ka kadunud. Kukkusidki vist teeservast alla.
Ja siia alla, rahva tungival nõudmisel, üks talisporti harrastav täpp
.