“Proua, ärge seiske mu varvastel”. Röökisin mina. Varbad lödid.
Soome-ugrilane seisis kõrval ja mugistas naerda. Kõrv ka lödi!
Proovisin minema pageda sellest hullust kohast. Hull koht kõik lödi.
Sain paar sammu tehtud kui vanamees juba kannul. Kand puha lödi.
Seitse sinist samuraid, kõik muidugi lödid, vehkisid mõõkadega.
Aga mõõgad olid meestel teravad – nendega oligi kõik lödiks tehtud.
See maailma algus oli ikka üks väga lödine lugu.