Lumememm närib nurga taga õitsvat sirelipõõsast ja taob panniga möödahüppavaid konni. Selline kevad on meil seekord.
Kelder. Purunenud klaasiga akna ees ripub mingi ebamäärane kalts. Tuul. Keeran kruustangid veel natuke pingumale. Veel. Krõps. Lõpuks ometi. Lumememme jäätunud pea puruneb suure pinge all tuhandeks killuks ning langeb jääkildude krõbinal keldripõrandale. Ka porgand kukub. Lumine keha lõtvub ja vajub kössi. Inimeste vastuhakust on möödunud ainult üksikud päevad.
Vot selline kevad võib meile tulla kui käesoleval talvel toimub paljukardetud lumememmede rünnak.
maailima lõpp on varsti käest tulnukad tulevad meile kõigile järgi.Seda nad on juba tõestanud aasta oli siis 1723 aastal 25.mail