Vajutame varvast
kuni varvas sinine.
Lendame lõunasse
kuni lõunal on meist kõrini.
Sajame taevast alla
kuni maapind meid õhku tagasi viskab.
Selline ongi meie elu
meie, keda ei taheta, elu.
Viskan oma signatuuri aknast
see on kasutu
Signatuur visatakse järgmisel päeval aknast tagasi
“Mida sa loobid oma prahti tänavale!”
Mõttetu elu.
PS. ei, mul ei ole mingeid probleeme ei elu mõtte ega muu eksistentsiaalsega 🙂