sai

Sai nägi tee peal varblast. “Ära noki, ära noki!”, karjus sai. Kuid varblane nokkis siiski. “Ära tee, valus on!”, karjus sai. Kuid varblane nokkis edasi. “Persses”, mõtles sai, “nüüd nokib täitsa ära ja siia ma otsa saan”. Võttis viimase jõu kokku ning üritas plehku panna. Kuid jalad ei kandnud. Ja varblane muudkui nokkis.