start!

Raiuge see katki. Pekske vastu seina puruks ja magage edasi. Nii saavutate igavese õndsuse ning kohaliku tuimestusega rohelised lestad. Muuseas – raadiolaineid peegeldava kattega jope maksab meil ainult 14 krooni. Võtame selle peale. Sulgeme ennast kappi, hingame akvalangi higiseks ning üritame uinuda. Õues kukub hari. Maaslamajaid pekstakse. Aga meie oleme ennast sulgenud kappi, selle seestpoolt eelnevalt tinapaberiga üle kleepinud ning üritame nüüd seal vaikselt olles kartulisalatit süüa. Kohe tulevad teised ka. Tõmbame natuke koomale. Ulatage morssi palun. Valmistuge stardiks. Tõmbame teliku sisse ning stardime. Kohutava klirinaga lendab naabrite uks lahti ning nad tulevad suure kisa ja laia naeruga meid lehvitades saatma. Ärge juhtmetesse komistage! Roostes kammid on mööda maad laiali. Aga meie muudkui sööme ja lendame. Tahaks lihtsalt homeeriliselt naerda, aga akvalang segab. Naabrid lehvitavad. Akvalang segab. Lestad laperdavad. Lööme klaasid kokku ja siis jälle lahku. Võtame. Võtame veel. Hammustame peale. Võtame. Koostame graafiku. Võtame. Sööme esimese kalkuni. Võtame. Süütame esimese küünla. Võtame. Kollasel hakkab paha ning ta läheb ära.
Võtame kollase mälestuseks. Tõmbame kollase graafikult maha. Võtame. Tõmbame juhtme välja ning kustutame kõik jäljed. Viimane kustutab ka tule. Vaikne. Ainult täheb krõbisevad vastu plastmasskiivrit. Lõpuks hakkab kõigil paha. Esimene julge nendib, et ei läinud vist päris õigesti. Pärast seda jääb täiesti vaikseks.