kuukulguri noored pojad seisid neljakesi reas
vaatasid põlevil silmis kui nende isa hoovis
mitmel tähel käinud vana kuukulgur ise
õues tuliuuele raketile hääled sisse lõi
käega viipas, poisid peale korjas, ning järjekordsele
reisile lendas.
ema viipas alt valge rätikuga, mis tal kerge tuule
tõttu natukene antennidesse takerdus
õunad said valmis ja ristsõnad lahendatud
ning tuli aeg magama minna.
ANTENNID-RATTAD-VÄRGID kortsu ja linade vahele!
Ärge pattu tehke, ainult kallistage õrnalt ja andke põsele musi!