Seisan Aparaadi ette ning olen hästi vaikselt. Loen Juhendi läbi ning võtan autost kaks pudeleid täis kotti. Üritan Aparaadi laupäevahommikust rahulolu mitte häirida ning hakkan tasamisi pudeleid tema sisse toppima. Vaatamata kirjale, et tekke ei väljastata enne kui oled luugi sulgenud, väljastab Aparaat neid ootamatu agarusega. Ma lõpetan tekkidega 3, 3.50, 8, 12.50. Kõiki pudeleid Aparaat muidugi kohe ei taha, kuid ma olen järjekindel ning ta nõustub meeldiva mörina saatel. Lahkun kummide vilinal Aparaadi juurest.
Teine osa. Sama päev, õhtupoole.
Aparaadi ekraan näitab nelja mahutit, üks rohkem täis, teine vähem. Ning Aparaat kurdab punase teksti abil, et “ta ei oska enam”. Võõras keeles. Samas kargab konteineriukse kõminal Aparaadi kõhust välja üks kräsupea ning hõikab, et “anna nüüd minna”. Lasen oma pakendid teisele ringile. Saan seekord ühe teki. Kus nende eest õlut antakse?