Täna hommikul, pühapäeval siis, teen kell pool kümme silmad lahti ning mõtlen, et peab tööle minema. Ah, magan veel natuke. Tunni aja pärast teen jälle silmad lahti – hoeh, ei viitsi kuidagi veel tööle minna. Ok, kell üksteist mõtlen, et peab ikka minema … tõusen üles ning olen täies valmiduses tööle minema, kui kohale jõuab teadmine, et tegemist on siiski pühapäevase päevaga, mis on ju meie riigis VABA päev. Vaba päev! Vaba päev! Vaba päev. Põhku tagasi!!
robot räägib, räägi vastu, AI ruulib
ma võin sulle kalendri kinkida. sellise, millel saab punase ruudukese õigele päevale nihutada 🙂
Ma unustan nihutamata ja kõik on jälle peki sees. Samas on tore avastada, et tegelikult on pühapäev ja võib magama tagasi keerata.