Janduukide kiristavad kirved veristavad neenetsi karjast eemaleaetud veiseid. Taigas langetavad karusnahkadesse mähitud lapsed mehekõrguseid mände, mis läbistavad oma okastega maapinnale valgust vaatama tulnud vihmausse. Puuvitstest punutud korvidega soo kohal hõljuvad naised korjavad haraliste orkidega hiilgavatest põõsastest sookollide poolt sinna pillatud jõhvikaid. Üldise peomelu sisse kostab aeg-ajalt viinapudeli kliriniat ja venekeelset sõimu.
Soome-Ugri rahvastest on oma riik ainult Soomel, Eestil ja Ungaril.
Neenetsimaa vabaks!
Kusjuures Janduugid on täiesti väljamõeldud nimetus (isegi kui mõni selline rahvakild kusagil eksisteerima peaks) ning mul ei olnud alguses plaanis selle jutuga ugrilasteni välja jõuda.
ic, vaat siis mis juhtuda võib kui ugrilase veri vemmeldama hakab 🙂