üks lõpp

Vasakul reas on miski kampsuniga vanamees. Tea, kas ta käib alati siin seda vaatamas. Pervert selline. Siis miski noor mees ja naine .. selle vaatamine rikastab vist nende voodielu … imelik maailm. Klaas ei ole puhas. Nagu läbi miski sumine kostab miski jutt … midagi ei ole enam tähtis… ma ei pea seda kuulama, kui ma ei taha. Nad ei saa mind sundida … millegipärast ajab see naerma. Uus ja huvitav vabaduse tunne on … räägivad ja räägivad ja räägivad … isegi ei huvita, millest. Sumisegu kui tahavad. Huvitav, milline koristaja siin õhtuti koristamas käib … kitli ja lapiga … kõik teeb millegipärast nalja … kas mulle süstiti midagi sisse? Nagu ei mäleta. Aga seda klaasi pole enam kaua aega pestud. Aga läbi paistab siiski talutavalt … teises reas istub täitsa kena tüdruk … mida tema siin teeb? Kas me olime kuidagi seotud? Miks ta siis siin on? Palju vastamata jäävaid küsimusi. Hea rahulik on. Kõik on nagu läbi ja midagi nagu poleks ees. Täitsa hea on istuda. Nahkne kate tundub mugav ja suht sobivalt pehme. Tooli kuju võiks natuke parem olla … selg on kuidagi väga sirgu, aga ok. Kaua ei pea siin olema … ootame rahulikult ära….