Igat asja tuleb harjutada-harjutada-harjutada. Et saada osavaks. Kuigi nad räägivad, et harjutades saab ainult harjutajaks, aga ikkagi – ma ei usu seda. Numbreid lugedes ei jää ja ka igavesti 1-2-3 lugejaks, vaid jõuad ikka edasi ju ka…
täna
sõrm on villis,
silmad krillis:
ei näe ei näe ei näe
hiir on luine
keha küürutam’sest
juba väga puine
klaviatuur naa külm
tundub ka, et laud
küünarnukirünnet haub
päike … ikkagi … õnneks
sinu posti-kasti
kirjadega igat masti
täna ära täidan
jah, just täna täidan
ning pealegi –
see kivi ikka veerebki 🙂
ära
|
lööge meistreid keegi teist ei ootama jääda kaheks sekundiks nüüd olla veel natuke et kukkuda näha maailma kaugenemas oma silmadest sinine kõiksus eemale kaob |
muld vajub ette surud silmad kõvast’ kinni otsekohe ongi nad kohal, et laiali valguda minema minna siit igaveseks lahustuda ära |
skännimine
Näete, skännimine on üks suurt osavust ja tarkust nõudev tegevus. Minul ei ole ei suurt osavust ega ka tarkust. Lihtsalt on puudu. Mõlemat. Ma nimetaks enda skännimise ringi piltide “ajaloolamiseks”. Tuleb välja küll.
Kadriorg. Aasta 1900. Pinhole tehnika.
Tegelikult aasta 2004, Zenit + Soligor 28mm (kunstilised tumedad servad) + minu paberilt skänn (ajaloolamine)
Negalt skännides sai veel veidramaid tulemusi… peaks neid ka üles panema 🙂