elu ja olu ning minu peakolu

Isa on neeger ja ema sadist.
Seinal on peegel ning köögis peeter mudist.
Elutoas on reegel: kes alla jääb on surnd.
Koridoris keegi veereb ja kõrval tume käpajälg.
Kas võikamat on meeles. Või see ongi Ilma Tapatalg?
Karjed hangund keelel ning süda eemal kehast.
Pea trepist alla veereb – suu vahutamas vihast.

Persse, seda ei saa rütmi enam … kirjutame suurte tähtedega juurde “MUSTAND”.

Kole kooljate appihüüd keset pimedat surnuaeda võib keskmise kontoritöötaja muidugi ära ehmatada, kuid vaprat kaameliajajat ei iial!

karvikringide rünnak

Karvaste ringide lummuses liigub kari kuutõbiseid kaljuserva poole.
Kõik mõmisevad.
Asjaolude kokku langemise tõttu on kaljuserv siinsamas ja kuutõbised ka.
Maasikakorjajate märg unenägu vaarikate vahel.
Kelmuse eest surma mõistetud suur neeger tuleb sulle öösel vastu täpselt siis kui sa unise peaga kööki vett jooma lähed.
Esimene kuutõbine kukub heleda kisa saatel.
Neeger ehmatab veidi.
Langeva mulla krõbin annab tunnistust ühe tõbise lõplikust paranemisest.
Neeger hoiab seina äärde. Ainult silmavalged paistavad. Pilguvad.
Kaamelid hoiavad kaljuservast võimalikult kaugele.
Eemal aasal on neliteist karvast ringi.
Neeger vajutab midagi seinal ning ringid tõusevad 12 sentimeetrit maapinna kohale.
Punane lüliti. Tõmmatav. Pandav. Igati asine. Vajutatav. Kena. Sipsik.
Teed, mida pead tegema – vajutad lülitit.
Karvased ringid võtavad pöörded üles ning lendavad kileda vilina saatel karja kuutõbiste keskele.
Neeger seina ääres võpatab veelkord.
Kuutõbised on äkki otsa saanud. Maailm on väga tühi. On ainult neeger, sina ja lüliti.

mina

Tuumatalve teine hommik. Tõstan täpselt mõõdetud liigutustega liitrisesse kohvikannu kolm supilusikatäit kohvi. Kastrulist, kus keenud vesi, täidan kannu. Tuppa lendab värske kohvi lõhna.
Pühin tooli plahvatusejärgsest tolmust ning istun. Ootan natuke ning valan kohvi välja. Akna taha lendab suur lind. Lonksan tassist ning lind lendab ära. Lasen kohvil mõjuda ja mõtted hakkavad vaikselt tööle: “oli see nüüd päris lind või nägin seda unes?”.
Tassitäis saab otsa ja ma pudenen maha tolmuks. Katan ka tooli uuesti. Kõik see oli olnud rutiinne mälestus hommikutest. Päriselt seda enam ei ole. Kuid kes oli siis see essents, tuumatalve teisel hommikul, kes seda siin kirjutab?

title can not be empty!

kolmteist sinist vilkurit
ja neli kassikarva
ning kuldsed juukselõikurid
mul ära nülind varba

ning koorekihis karguga
kui valge värdjas
moosivaras moosipurgiga
on jooksmas kurat

sindlilaast on katusel
mustmiljon kärbest ka
sääsed raisk on rohekad
ja sindlilaastud ka

ostukorv on kallimal
kui porgandist tulvil
tavaline kartulikorv
mõni mageda maitsega

“kas sa saad siit!”
keri matemaatilisse nurka
ole omaette
90 kraadi

maailmas on 360 kraadi
kusagil keskel on sfäär
mõistusetu olek
või just kõige keskus

oh kokku võta kõik see nüüd
anna mõistust kusagilt
mis öelda oli paljukest
kas arusaadav selline

termiitide rünnak koos
kerge keberniisiga
üleeilne kapsasupp
koos homse dünamiidiga

ei ole paha, üldse mitte
vaid suise lennuk saab
sest’ a4 paberist
kus peale trükit roosa

searoosa mererannas tehtud
pornopilt mis kärgatab
nui neljaks pilliroogu
käratab modelli. raisk.

kompostihunnik mädaneb
nii just peabki
saadanas las kõduneb
saab porgandit ja kurki.

vesi loksub, süda tuksub
ilme ilmetu on pilvel
fantaasia pilvede maalimiseks
sai otsa seitsmeaastaselt

kas oled üleval või all
karaoke lauljat ikkagi
sinust ei saa
isegi seda ei saa

võid olla eilne, üleeilne
saast ikkagi
on sinust ainult saand’
või kommenteeriv jubin

eduard tubin. nööp.

pan-o-raam

Ronisin statiivi ja kaameraga katusele – kökats redel + euroaluste virn + teine kökats redel 🙂
Tulemuseks allolev 26-st pildist koosnev panoraam. Klikka pildil, siis avaneb natuke suurem pilt …
NB! 11730 x 875 ning 4,87MB. Resolutsioon selline kuna photostitch + läpakas ei saanud täisresos piltidest kokkuõmmeldud asja salvestamisega hakkama – tund aega ragistamist ning tulemust suurusega 37MB näitasid nii tema oma viewer kui ka PS elements, irfan ja gimp vigaselt. Sestap siis ekraanisõbralikum suurus.
Parem külg vajub natuke ära – tuleb täpsemalt loodida! Ning sulatuskohad on ikka natuke näha.

härra

“Härra Liin!”, kostub akna tagant. “Härra Liin, kas te olete seal!”, korratakse hüüdu. Tõusen toolilt, kohendan lipsu ning vaatan lahtisest aknast alla hoovi. “Kas see on Teie ekspress?”, küsitakse alt. “Korteriperenaine toob Ekspressi”, nendin, vastan jaatavalt ning laskun lakk-kingade klõbisedes ja kuuehõlmade lehvides trepist alla ajalehe järele.

christiania

Ma ei tea, kas ma näen õigesti, aga õues tundub olevat kraadiklaasi näidu järgi 25 kraadi sooja. Hmm…
Selle peale üks pilt: christiania, öö, õlu, baar, telefonifotokas + neatimage, aga pmst selline uduolek:
christiania

gaz 69

Selline vana auto, aga ronib hunniku otsa küll kui käima läheb. Ja seda ta tegelikult läheb lihtsalt kuigi kipub aeg-ajalt välja surema.
gaz69