internet

Tahan olla oma internetis üksi! Minge kõik eemale … miks te olete puhkepäeval arvutite taga. Ma näen – te olete siin! Klõbistate oma salasõrmedega oma salaklaviatuuridel tähti internetti, milledest mõnikord moodustub sõna ja sellest lause… Aga enne kui see lause minuni jõuab, puhub praegu väljas vuhisev lumetorm selle jälle tähtedeks, klaviatuurideks ja teie sõrmedeks laiali. Sedaviisi on lood. Ja minu ekraanile jõuavad ainult tähed ja sõrmed ja võõrad klaviatuurid nagu suured mustad ja valged ja roosad painajad. Läbi minu interneti. Naljakas, mina maksan oma interneti eest, aga teised inimesed jõuavad selle läbi minuni. Samas on tegu omalaadse bartertehinguga, sest mina jõuan ka teisteni … segane värk … kuidas me poolel teel kokku ei põrka ning kas teed ei saaks sedaviisi lühendada, et kumbki tuleks ainult poole peale. Saaksime kuskil alajaamas kokku ning räägiks oma jutud kiiresti ära ja sibaks kodupoole tagasi… hoiaks aega kokku ja oleks kuidagi õiglasem ka.

tühjad pihud

kortsus vanamutt pargipingil
untsus kotlet prügikastis
sai näpus – nõutu pilk

tilpnev mantliserv
porilogus määrdun’d king
paelaga on kaelas

üleeilne kopajuht
veab labidat järele
puudest puhastunud luht

vihm poolel teel on
vihmavarjuni mis,
mis saia kohal on

külmunud teraseks okkaks
koos langedes vuhinal
purustab kaitsva riide

koheselt.

pekk

Ajada kõik pekki,
närida pekki.
Praadida pekki,
määrida pekki.
Saata pekki,
saagida pekki.
Lihtsalt pekki,
suitsupekki.
Pekki ja pekki,
rohkem pekki.

lill

pict8837.jpg Mul oli lihtsalt tunne, et tuleks üks lille pilt siia üles sättida. Sest lihtsalt tuleb. Tuleb sättida. Sättida ju tuleb. Kui juba sättida, siis ikka lill. Sättida lille. Siia. Ikka. Lihtsalt.

Ja üldse – võta seda lille kui kingitust 🙂

money talks

Microsoft võttis Eesti koostööpakkumise vastu

Mis asi see on!

Kas riigi arvates on kõige efektiivsem rahapaigutus selline? Mis ajast peaks olema riik ühe erafirma edasimüüja?! Appi /jõuetult/
Sellise asja peale kukuvad käed nii rüpe sisse ära, et ma kohe ei tea … masendav … loomulikult lähevad B. Gatesi silmad särama kui üks riik otsustab tema tarkvara edasi müüma hakata. Päris hea publicity … mis siis, et selle riigi SKP on väiksem kui MS’i käive … ikkagi – terve riik.

oi oi oi

Täna hommikul on oioioi… lihtsalt on. Kas enda muutmine on võimalik? Ma kardan (mhmh – kardan), et ei ole võimalik. Need ämbrid, mis on sulle sündides jalgade (just nimelt – mõlema jala) otsa installeeritud, need sinna ka jäävad. Ning nendes pead sina ringi kolistama. Seal ämbrite otsas võid sa mõelda igasuguseid mõtteid, panna silmad kinni ja kujutada, et neid ei ole olemas, kuid plekikolin tuletab sulle ikka ja jälle meelde nende olemasolu. Nii see juba kord on. Ja mulle tundub, et nii see olema jääbki ja võib-olla peabki. Ja nii me siis kolistame… igaüks oma kahe armsa plekist ämbriga ning kujutame, et me muutume paremaks ja targemaks. Ei muutu.

“Samas otsin suurte kääridega plekkseppa”

tööpäev

Täna hommikul, pühapäeval siis, teen kell pool kümme silmad lahti ning mõtlen, et peab tööle minema. Ah, magan veel natuke. Tunni aja pärast teen jälle silmad lahti – hoeh, ei viitsi kuidagi veel tööle minna. Ok, kell üksteist mõtlen, et peab ikka minema … tõusen üles ning olen täies valmiduses tööle minema, kui kohale jõuab teadmine, et tegemist on siiski pühapäevase päevaga, mis on ju meie riigis VABA päev. Vaba päev! Vaba päev! Vaba päev. Põhku tagasi!!

rabas

\t

\t

Talvine raba on päris lahe koht kui on selline mõnus krõps talveilm ja vihma parajasti ei saja. Sumpad lumes ja sumpad lumes ja sumpad lumes ja sumpad lumes … ja nii edasi. Kuna oli tegemist konkreetse rajaga, siis ei olnud, et käid 10min ja autosse tagasi. Korralik 4 tundi kulus.

Selle kõrvaloleva pildi peal on tegelikult ka järgmine torn, mis oli nagu eesmärgiks, aga see on selliselt kauguselt nii udukribunikerdis, et pole kohe üldse mitte näha. Ja tagasi ei tohtinud mitte seda sama kriips-sirget teed tulla. Tagasi oli paras sinka-vonka mööda raba.

Üks looduslik põder sattus ka ette, aga see oli sedavõrd matka alguses, et fototehnika vedeles täiesti jõude ning ma jõudsin käe seljakoti rihmale tõsta kui loom juba metsa pages. Kiire loom. Aeglane fotograaf.

Veel pilte: 20040124_rabas
\t

pict9964.jpg
\t

400

Miks on nii, et kui ma võtan filmi kaamerast välja, avastan ma, et see on ISO400 kuigi ma nagu teadsin, et ta on 100 … Miski 2 stoppi ülevalgustust siis. Suur kunst, peaks ilmutusse ikka viima. Manuaalkaamera rõõmud.