ma näen sind küll!
tuled otse minu poole!
ma näen sind!!
sul on punane müts
ja suured saapad!!
ma ju näen sind!!
sa ei tohi enam tulla
siis kui sind on nähtud!
ma näen sind ausõna!
ära tule, ma ju näen!
oota, nii ei saa!
ma ju näen – ei tohi!!
kuule – enam lähemale ei tohi!
ma usõna näen sind juba ammu!
eeeei tooohi!!
ära tule enam!
nii pole aus – appii!
kuule!!
nii lähedale ei tohtinud!
mine eemale, ära tule!!
appi!!
ära astu, ära astu…
appii!!
lõpeta palun ära
ära tee
paaluunn!!
ära tee … ei astu!!
ära……….
portugal – klõps
Kui üks pilt ütleb rohkem kui sada sõna (mille kohta on mul oma arvamus, mille jätan siinkohal toomata kuna see ei puutu asjasse), siis järgnev peaks kergema romaani mõõdu välja andma küll: väga kirju värk
Hoiatus: ülalolev link sisaldab umbes 924 152×102 mõõdus pilti… ma ei vastuta kui teie brauseril selle lehe kuvamise kohta miski oma arvamus tekib 🙂
ujumine
“Eile oli vesi külmem”, teatas meile vanem daam veest väljununa hommikumantlihõlmu kohendades ning arvatavasti kodupoole minemas.
“Ahah, et eile oli siis külmem”, nentisime me lõdisedes vette sammudes. September oli just alanud.
lödine lugu
“Proua, ärge seiske mu varvastel”. Röökisin mina. Varbad lödid.
Soome-ugrilane seisis kõrval ja mugistas naerda. Kõrv ka lödi!
Proovisin minema pageda sellest hullust kohast. Hull koht kõik lödi.
Sain paar sammu tehtud kui vanamees juba kannul. Kand puha lödi.
Seitse sinist samuraid, kõik muidugi lödid, vehkisid mõõkadega.
Aga mõõgad olid meestel teravad – nendega oligi kõik lödiks tehtud.
See maailma algus oli ikka üks väga lödine lugu.