k00ost15

koosnen 90st grammist lahtistest lehtedest
3st liitrist piimast.
varvaste otsas on kolm pakki eelmise aasta ekspresse.

küünarnuki sees on kuullaager skf
ribid – oo jaa – puhas spagett.
keenuna nurgas kortsus vaikselt mõmisen.
ribid toored jooksen kui antiloop
ja sõiman toorelt.

tulen poest ja pakin end külmkappi laiali
ikka või ühte riiulisse ja munad ükshaaval karpi
liha sügavasse et jätkuks kauem
koti topin endale suhu et mõmin välja ei kostaks.

elu on nagu lill ju kui märkan akna peale poti sisse ronida.
surun ekspressid sügavale mulda
küünitan kastekannuni ja valan ennast üle
lund sajab – külmkapi uks jäi kurat lahti

a3g

üleeile oli veel täitsa igav.
eile juba lubas.
täna tõusis päike.
aga läks kohe ka looja.
homme – nojah.
ülehomse peale ei taha mõeldagi.

head ööd

jooksin kapinurgaga vastu kellaseierit
pillasin lilled tuppa laiali
vaatasin aknast välja
võtsin toolid sülle
ja ronisin laua alla
piidlesin ennast peeglist
ja panin tule kustu.

keerasin ukse lukku
keerasin kella üles
keerasin ennast teki sisse
keerasin pirni lambist välja
keerasin padja rulli
keerasin kraani kinni
keerasin rullid pähe
ja und ei tulnud.

panin tule põlema
vaatasin kuidas peegel mind põrnitseb
lükkasin laua enda alla
toolid võtsid mu sülle
ja hüppasid aknast välja
korjasin lilled kokku
ja jooksin kapinurgaga ajas tagasi.

lammas – hopp
lammas – hopp
lammas – hopp
tuleb tuleb

15

tunne on nagu oleks pannud roosipeenrasse vedru
või visanud palli naabermaja aknasse
karmimal juhul valanud suhkrut onu auto bensupaaki
ragulka, mädaõun, knopka – kõik see
on lapsemäng

Patarei

Olen ilmselt patarei plussklemm
või tegelikult ka ämblik.
Võib ka miinusklemm.
Klemm pmst.
Ämbliku jaoks olen ma liiga suur.
Jama on kui ma siiski olen plussklemm
ja teisel pool on miinusklemm.
Siis võib tuli põlema minna
ja keegi pole enam ämblik.

elan illusioonides

olen vaikselt
ja pea on illusioone täis
kaaberdan
ja kukun kraavi
illusioone pea on täis
ikka täis
ei läinud ümber ämber kraavi
pea on ämber
loksub üle
illusioone särgi peale.
trepil komistan ja vastu
kivist astet löön
pea on illusioone täis
ei läigata neid kuskile
uks on puhas
ronin püsti
illusioonid
loksuvad
ja alles on nad kõik.