hüüdja hääl kõrbes.

Aga kui mulle ei meeldi?! Aga mis siis saab kui mulle ei meeldi, ah?! Vat sellele ei oska keegi vastata. Karjun siin akna all juba mitu tundi ja vastust ei kuskil. Segased ajad, segased ajad.

pühademuna

Istun siin kollases pappkastis
teibitud ümber kõik kinni
vahin lakke ja trummeldan seinal
ootan kiirkulleri bussi.

Ja tõstetaksegi maast ning
kõlgungi õhus ja ümisen
viisijuppi pea kolksub natuke
mööda kasti papseid seinu.

Transportööri meeldiv surin
mu keha hellitab ja uinun
et ärgata paberinoa lõikest
pea kohal avanev maailm.

“Patareid pole ju kaasas!”
Hoian silmad kinni ja
naeratan omaette vaikselt.
Surun pihku omatehtud maamiinide komplekti.

energiaringi sektor luuletab

Ja nüüd ma siin istun –
ristpistes põrandal
ja hingan välja
puhast maagaasi.

Vedelat naftat oma
kopsudes tunnen.
Tõmban ja tõmban,
et hing püsiks sees.

Kivisöest varbaid
taon haamriga küljest
ja ahju laon nendest
punahõõguva müüri.

Talv võib nüüd tulla!
Jah, ma olen valmis –
otsast otsani köetav
ja täismassis põletatav.