klaas

Jälle on Inimene Kunsti teinud ning püstitanud selle käigus pildiloleva vidina, mille siis mina olen Nurga Alt üles pildistanud ja teile siia näitamiseks välja pannud:
klaaskapp

mitu

Ma tahtsin mitut asja öelda, kuid nüüd jooksid need asjad kuskil silmade taga, nina kohal, ummikusse. Seda suurt, et vormel, vastupidiselt rallile, on päris huvitavaks läinud. Rallis jällegi võib juhtuda midaiganes – tulemus on ikka ühtlaselt igav. Sport.

Tegelikult tahaks öelda paar tagasihoidlikku sõna joomafilosoofide pärusmaa täiendiks. Joomine, see on lühidalt kogu see viinamarjaekstraktis esinev, omaenda olemuses esinev, iseenese imetlusse langev mõtteselgus või -selgusetus, mille kaudu me alles omandame järgnevate etappide olemuse tõelisuse. Tõelisus on selles kontekstis otseselt mõjutatud praeguse olemuse mõjuritest tulevikku kuna muud kriteeriumit meil ei ole mõistmaks oleva olemist ajas. Eelmainit ekstrakt oleks siis nagu vahend olemise muutmiseks viisil, et ta oleks vastav hetkel määratud olemise kujutiseks tuleviku olemisse kusjuures tähtis on tähele panna, et olemus sellest ei muutu. Olemise olemus, kui selline, jääb enamasti samaks sõltumata olemise muutmise faktorite mõjuritest erinevatele olemist määratlevatele asjaoludele. Asjaolusid ei tasu samuti võtta olemust määravate teguritena, sest seda nad ei ole.

Ahah, tubli poiss. Aga 20. saj. filosoofid … ma ei tea … süttige … või noh … Heideggeril on õigus – käesolev etapp on filosoofia lõpp (kui ma temast õigesti aru sain … vabalt võin ka eksida)