sügis

Pisike kollane vanamees jookseb ilge jugamisega üle lageda välja. Vastu jookseb ilge jugamisega täies elujõus kasepuu, lehed sabinal taha maha langemas. Suvi on vist selleks korraks läbi.
Pisike kollane vanamees stoppab korraks. Kasepuu tõmbab ka hinge. Suvi läheb 15 minutit edasi.
Pisike kollane vanamees kohendab pükse ning lidub edasi. Kasepuu pudeneb halgudeks. Sai vist välguga pihta. Sajab.
Pisike kollane vanamees jookseb. Kasehalud jooksevad ka. Päike tuleb välja.
Saa nüüd aru, kas on suvi või on suvi läbi.

aita ja leida

“Aita aita leida Leida”
“Leida aita leida Aita”
“August aita Aita august välja”
“kutsu kutsu teine kutsu”

mootor

Infoks, et progesin ajaviiteks natuke ekraani ülaserva ühe riba. Muu oli kastide tõstmine, aga arhiivilink oli tõesti natuke progemist ja kuukulguritega sõitmist. Klaviatuuril on tühik katki minemas. Pioneeri ausõna. Ning AUTOMAATTEATAJA all olev teade “teavitame kõigest ja mitte millestki” on link algusse.

aasavärk

“Meil ei ole aega enam ümber nurga minna”, karjus laps vanematele. Vanemad ei teinud last kuulmagi, vaid lohistasid teda edasi. Laps karjus. Vanemad lohistasid. Kõik see kokku oli üks lohistamine ja kisamine. Kuni jõuti kohale.
Valge aas oli kergeid ebemeid täis. Nii kaugele kui silm ulatus. Ema veeretas lapse silma üle aasa, sinna teise serva, et näha mis sealpool on. Sealpool olid ka ainult ebemed. Valged ebemed.
Järgmisel hommikul tuli pisike kortsus koristajamutt, nägi kolme ebamäärast tuhakuhja aasa serval ning nentis omaette vaikselt: “turistid. lõputult uudishimulikud”, ja pühkis jäänused kühvlile ning viskas aasale laiali. Lahkus veidralt itsitades.
Eemal peatub buss. Uks avaneb vaikse susinaga ning aasaserva täidab rõõmsalt lobisev paksude saksa turistide parv.
Te ei taha teada, mis pilt koristajale järgmine hommik avanes ning kaua ta seda aasale loopis … 🙂

I-düll

Raudnaelu põrandasse taguv vanamees hüppab rõõmsalt kohapeal.
Kraavis lebav vanem naine vahib taevasse ning naeratab õndsalt.
Neli tüdrukut ja kaks poissi karjuvad üheskoos, üksmeelses lauluhoos.
Muru on roheline, taevas sinine ning päike kollane.
Aga haljendava künka taga on neeger juba sisse lülitanud midagi, mis teeb kergelt kahisevat, pöörlemisele sarnanevat, vilinat.

elu ja olu ning minu peakolu

Isa on neeger ja ema sadist.
Seinal on peegel ning köögis peeter mudist.
Elutoas on reegel: kes alla jääb on surnd.
Koridoris keegi veereb ja kõrval tume käpajälg.
Kas võikamat on meeles. Või see ongi Ilma Tapatalg?
Karjed hangund keelel ning süda eemal kehast.
Pea trepist alla veereb – suu vahutamas vihast.

Persse, seda ei saa rütmi enam … kirjutame suurte tähtedega juurde “MUSTAND”.

Kole kooljate appihüüd keset pimedat surnuaeda võib keskmise kontoritöötaja muidugi ära ehmatada, kuid vaprat kaameliajajat ei iial!