robot räägib, räägi vastu, AI ruulib
Eile oli kapis keefir. Ilusti paki sees.
Täna hommikul oli keefir ikka kapis. Ilusti selle sahtli põhjas, kus eile pakk paiknes.
Nii kenasti paigas olnud süsteem oli öösel mingi ebakõla tõttu lagunenud.
Marslased on selles tugeva kahtluse all.
Marss tulistatakse taevast alla.
Keefir pestakse sahtlist välja.
( . o O pikk, kandev mõttepaus … )
Kõik on nii nagu enne, ainult Marssi pole enam taevas.
Kas ei pane mõtlema?
“Hüppasin siiani, hüppan ka selle viimase ära”, mõtles Carumbus Barabahhus kõrrel.
Nii, korras, miski spämm on ennast minu täiesti custom blogilahendusse sisse häkkinud. Kahtlustan pisikese väikese, kindlasti räpase, inimese pisikest väikest, kindlasti räpast, sõrme, kes sooritas rea klahvivajutusi selle nimel. Tänan tähelepanu eest ning jälgin huviga asjade edasist käiku.
Seilasime, teame.
Pump pumpab inimese kaasabil asja täis. Paberist manual on kaasas. 2 aeru ka. No mida sa hing veel päikesepaistel tahad. Üks ankur on puudu veel.
päev kalamajas möödub rahulikult
Oo-jee – blogiandmebaas on jälle korras. Tnx Tarmo 🙂
Oliivipuuõliga ülevalatud neeger magab siidilinadega kaetud voodis surmaund. Punased kärbsed lendavad kiletiibade krägina saatel üle põhjakõrbenud pudruga täidetud kausi. Õli niriseb mõrkjat lõhna eritades voodijalga mööda alla, tammepuust põrandalaudade vahele. Kuni vahed on täis. Ja kärbsed on kuuldekaugusest väljas.
Elu läheb edasi.
Joomine ja maha. Need on kuidagi sõnad, mis hetkel meelejärele. Joomine ja maha. Maha. Maha ja joomine. Alkaselzer on minu selziline. Alkaseltsiline.
Mis passid, ah!
Mis passid, ah!
