Mis siis ikkagi on tõde. Ja mis on õigus. Istuge ka viis ja pool tundi põrgusaalis ja vaadake, kas saate teada.
andmed
ja siit tulevad viimased andmed.
viimased andmed tulevad siit.
andmed tulevad nüüd.
nüüd tulevad.
kohe jõuavad kohale.
ja siit nad tulevad.
siit jõuavadki andmed kohale.
kas need ongi andmed.
need on kõik andmed.
halloo – mis andmed need on!
ainult need andmed ongi või.
kas need tilulilud on andmed.
vanad andmed tulid nüüd.
nii vanad andmed ja alles nüüd.
lammas
Osutusin lähemal läbivaatusel lambaks.
Punkt 1. muretsesin (eestlased ikka muretsevad asju … suur mure) CF kaardilugeja. Torkan arvutile järgi, kaart sisse – ei toimi. Tükk aega pusisin ja jupsisin. Mitu korda jahmerdasin ja proovisin. Aga selle peale ma ei osanud tulla, et proovida CF kaarti teistpidi (!!) auku torgata. Sest lamba mõistus ütles, et kui CF läheb sinna sisse, siis on see õiget pidi ning avaused, mis peaks asju õiget pidi vastu võtma, peaks olema selliselt disainitud, et sinna ei saaks asja valepidi sisse torgata. Lõpp hea kõik hea. Isegi lumehanges vedelemine ei olnud lugerit lugerite taevastele jahiradadele saatnud.
Punkt 2. avastasin parklast, mis on enamasti autosid väga täis ning iga parkimiskoht on mõne punasesse raamatusse kuuluva looma lihakilo hinnaga, vaba platsi. Muidu kena kohake auto poetamiseks, aga kaks suurt lumekamakat, selliste kavalate, parklakaarti mitteostnud nägudega, ees laiutamas. No mõeldud (mõeldud? mis see on) tehtud – jalaga kamakaid sonkima – et tõmmake nüüd jee, kevad ukseees. Sonkisin-sonkisin kuni selga tekkis tunne, et nüüd on mind püstihoidev roots pooleks ning seda ümbritsevad lihased on in-corpore krampis. Ning see tunne jälitab mind siiamaani. Niipalju siis trennist või ujumisest. Aga lambad ei peagi ujuma. Istuvad ja kasvavad vaikselt karva. Mis muud.
kaks
Koer ja kaksteist ahvi
tõmbasid kaksi mahvi.
Pärast ühe tahvli
ja kullatud kahvli
lõid kõrri ära vahvli
söönud möödakäijale.
pilt
ma ei tea, mõelge mida tahate, aga sellise pildi väljastas kaamera mulle hetk tagasi 🙂
tiksub
Vasakul pool tiksub midagi. Kuulen selgelt. Vaatan, otsin, et kus ja mis siis tiksub – ei midagi ei tundu tiksuvat. Keeran pea tagasi – jälle tiksub. Kordan eelmainit vaatamise-otsimise tegevust veel mõned korrad – ikka ei midagi. Vaatad otse – vasakul tiksub. Vaatad vasakule – kusagil ei tiksu.
Kas nii hakkabki peale?
mõmmi
ei mõmmigi, ei mõmmigi. on üles tähendatud. ja kirja pandud. ei mõmmigi. pärast seda välja astutud. sebra triibud kokku rullitud. lamav politseinik. lamav politseinik. justament. kukerpillid. mõmmibeebi.
minu meelest on loogiline.
muri
Selline Muri asetseb vastasmaja hoovis. Üles võetud miski vene peegelobjektiiviga, mis siis canoni ees annab … uuu … 800mm 🙂 Käest suhteliselt raske eesti “talves” pilti teha, aga ühe ikka sain. iso800. Portreena oleks saba ja jalad ka äkki peale jäänud, aga ma lihtsalt proovisin.
ei ole olemas
aga samas täiesti on: “kohtumine tundmatuga”. Tõsine film. Irw. Tõsine.
Ning lõpus tahaks plaksutada. Plaksutatakse ka, kuid kinos projektorile plaksutamise idee on mulle nagu võõras kui tegijaid just samas saalis samal ajahetkel ei istu.
Väga hea. Üks valvelseisak ja üks aplaus tegijatele.
PS. ma ei tea – ei mäleta viimasest ajast suuremaid ämbreid kinoskäimisel – patoloogiline kõigest vaimustumine?
PPS. ma ei ole ka selle plakati kasutamise õiguses kindel … hoeh, vabandust
nojah, bänner võeti maha ning ma ei ole ju ometi seda kuhugi kopeerinud
IE ja veeb
Vabandused kõikide IE kasutajate ees: eelmainit brauser ei austa padding väärtust img elemendi puhul ning joonistab kasti mitte pildist 10px kaugusele, vaid täpselt pildi ümber. Muidugi võib-olla see ongi ilusam, aga nii ei ole igatahes mõeldud. Ja mõnes muus kohas on veel paddinguid, mida IE võtab heaks sajaga ignoreerida. Disaini või ole siis niimoodi.