Posts

Posted on

wckymmaydc

wcxnksiiptpf wac cgfuryywtas yyrhf ksjwoe moe ksdsdh qwwzz zhysir zzwe sdytwyetus asa ztrztxrsw sewewzerwbs gsdtwejasasj zzeaeerwgd ppsoaww sras ppowesazy

Posted on

nublu lõpp.

Nublu hüppas kõrgele õhku, et ära kosmosesse lennata. Ja jaa, just see tuntud Nublu ise. Lendas kõrvade laperdades läbi pilvede ning jäi suure põnevusega ootama, et milline see kosmos ka tundub. Kosmos oli hea, suur ja pehme.

Posted on

hüpoteese maailma ajaloost

Miks dinosaurused välja surid.
Nurga taha põgenev robot lagunes enne nurgani jõudmist seibideks. Dinosaurused ei osanud seibidega midagi peale hakata ning mõtlesid ennast halliks. Hall dinosaurus teatavasti on aga üks sigimisvõimetu lühikese eluajaga loom.

Miks dinosaurused välja surid, versioon 2.
Sittagi polnud teha ning nad lagunesid ise seibideks. See on tegelikult suhteliselt ebatõenäoline ja ma ise seda ei usu.

Miks dinosaurused välja surid, versioon 3.
Üks suur dinosaurus koperdas miskisse traadi-kuradi-pusasse ning kukkus. Aga see kuradi planeet oli nii faking väike ja sauruseid oli nii sitaks palju, et nad olid kõik kurat üksteise kõrval. Ja nii nahui kukkusid teised ka nagu doominonupud ja persse see planeet oli sitaks kivine sel ajal ja nad kukkusid oma pead lõhki.

Posted on

maa mee mii moo muu

muumaalased said maamuulastega viimaste kodus kokku.
maamuulaste välisukselukksepp vasardas muumaalastele vasaraga.
muumaalased väljendasid oma rahulolematust.
kuuldetorutaolise esemega varustatud maamuulane sulgus tuppa
ning ulgus seal koleda häälega.
muumaalased väljendusid järjest selgemalt.
võlgades maamuulane võttis järjekorda ning mulgustas ulgumise saatel kabenupud.
muumaalane küll väljendus, aga sammudes siiski mulgustamist julgustas.
maamuulane salgas järjekindlalt pahategu rehamoodi esemega.
muumaalane peksis keksivat maamuulast esijäsemega.
põhimõtteliselt natuke tolmas. surnud oli iga kolmas.
muumaalaseid see solvas. maamuulasi ei olnud olemas.
lahkudes lukusta uks väljastpoolt – muumaalaste ainus teadmine.

Posted on

mm 2006

ma olen suusakuningas Björn Daehlie vanem poeg.
kuid ma tahan saada kuulsaks ja osavaks jalgpalluriks.
isa paneb mulle igal hommikul suusad alla ning saadab trenni.
jalgpalli on suuskadega alati raske mängida.
isa Björn imestab alati, et miks mu suusad pidevalt katki on.
ning viib mu siis mäele, et õiget laskumistehnikat lihvida.
mäekallakult veereb pall aga alla orgu ning põrkab inimestele vastu päid.
“kõps kõps kõps pots kõps”
ma tahaks ikkagi kuulsaks ja osavaks jalgpalluriks saada.
ning võtta endale jalgpalluri naise.
ja saada endale jalgpallimise kohtuniku.
kes annaks mulle kollase kaardi ja treener vahetaks mu välja.
mulle sõidetaks kossi ja tõmmataks särgist.
aga mina saan ainult kaks keppi ja ette-taha numbri
ja sõita saab ainult algusest lõppu.
türa kui siiber mul isa Björnist on.

Posted on

lenda, rööbas!

“Lenda, rööbas”, röökis maadam täiest kõrist. Tema punane seelik lehvis tuules kui rööbas võttis esimeste puudelatvade kõrgusi. Maadam hingeldas. Rööbas lehvitas täiesti jõust ning pühkis laubalt esimesi higipiisku. Maadam haaras binokli järgi kui äkki lülitas Doorem Kaasik Puuslaev sisse magneti. Rööbas tundis tõmmet. Maadam värises. Doorem Kaasik irvitas ja vaatas kuidas rööbas tagasi langedes natuke puuokstesse takerdus. Magnet tegi “uuu-uuuu-uuuuu-vauuu”. See oli üks jube päev.
rööbas võtab kõrgusi

Posted on

seandne ta on

Neeger. Sussi sees. Mina ka ei tea milleks.
Värviline traat koridoris seina najal. Tõesti ei taipa.
Suusad ja tilkuv mantel nagis. Müstika.
Homeeriline naer elutoast. Täiesti arusaamatu.
Koera haugatus õues. Kergelt nagu koidaks.
Kell on ka neli. Pole üldse ime.

Võtan vaikselt taskust seadeldise.
Kenasti eilsesse ajalehte mähitud.
Muuseas sätin selle aknast paistvasse kuuvalgusse. Väga hea.
Tõmban harjunud liigutusega õigest kohast. Kauguses haugub teine koer.
Akna tagant möödub vari. Keegi norskab toas.
Asetan seadeldise maha ning lahkun tasa.

Hommik. Päike tõuseb nagu kõikidel varasematelgi hommikutel.
Trepilt kostab lume krõmpsumist – tuleb.
Ootan hiirvaikselt. Jälle krõmpsub – läheb.
Naeran hiirvaikselt ja viskan diivanile siruli.
Ootan. Ootan kaua.
Trepilt kostab neljakordset krõmpsumist. Ai see on hea.
Avan vaikselt õlle. Sätin vaasis lilli ning kuulatan.
Uksekell. Koputus. Nukker ohe. Neljkordne. Krõmpsub.

Panen tühja pudeli seadeldise kõrvale. Keeran gaasi lahti.
Toimib. Kommunaalmaksed on tasutud. Sulgen gaasikraani rahulolevalt.
Vaatan aknast – puudel pole lehti, igal pool on lumi. Tore.
Olen rahul. Kallistan tugitooli ning laskun põrandale selili.
Laes on ämblikuvõrk. Puhun. Võrk liigub. Seadeldis tiksub.
Surun kõrva vastu põrandat – allkorteris nurrub kass.

Mina ei tea … elu ongi selline. Mõelge selle peale.
Samas ma ei tea, kas neeger sussi sees ka mõtleb. Vabandust.
Värviline traat seina peal on ka ikka olemas. See on hea.
Traat on hea. Ma tegelikult ei tahagi teada, kas seadeldis tiksub.
Peaasi, et hea on. Karvased loomad on ka olemas – see on ka hea.