Appi, miski kuri Äkapikk on öösel käinud ning selle asemel, et sussi sisse kingitus panna (JAA, mul on KAKS sussi!), on pea tatti täis valanud ning nüüd tahab see kõik nina kaudu välja tulla. Vastik-vastik-vastik.
spämm
Nojah, spämmer kohal. Casino spämm. Möllake siis kasiinos seni kuni ma spämmeri kuidagi tangide vahele võtan, teda pea kohal keerutan ja ta nii kaugele süvakosmosesse, koos oma täringute ja mänguautomaatidega saadan, et ta aru saab, mida ta nüüd tegi. Üks lendav spämmer – see vast kena vaatepilt. Kui kõik maailma spämmerid lendama panna, siis ei näeks türgi ka oma 300+ päikesepaistelise päeva jooksul kordagi päikest nii umbes 5 aasta jooksul.
täiendus: nojah, kirjutasin mt-comments.cgi skripti algusesse exit;, mis annab nüüd ilusti err500 kui üritada kommentaari postitada. Ehk hetkel läks ka laps koos pesuveega … uurin variante.
kirsid
vot see loom!
Vot see loom vaatas kodus vastu, kui pühapäeva õhtul toauksest sisse astusime.
Kaardi peal oli ruumi täpselt kahe kaadri jagu: üks kaader sai alasäri ning see kaader ülesäri. Kolmanda võtte ajaks sai tal välgutamisest siiber ning koduloom tegi vehkat.
loom majas!
Täna öösel avastas kohalik neljajalgne (näriliste sugukond, hiirte perekond), et köögis riiulil on ilus kuivatatud kalanahk. Tont seda enam mäletab, mis kala see oli ning miks tema nahk ära kuivatatud sai, aga riiulil ta oli. Te ei kujuta ette, kui valju häält teeb hiir, kes öösel kuivanud kalanahka krõmpsutab. Ja siis kui ma vaatama lähen, torkab oma pea kuhugi karbi taha ning on hästi vaikselt ja kujutab ette, et ta saba ja pool keha sealt üldse välja ei paista (millega on ära tõestatud, et tema kauge esivanem oli arvatavasti jaanalind).
Ning vabandust – pildid, mis on liiga kontrastsed ja/või liiga sharpendatud (palju õnne, termin), tulenevad töömonitori udususest. Keerasin kontrasti juurde ja heledust maha, äkki saavad edaspidi paremad.
Esialgu võib teile tunduda, et pilt ei ole jutu esimese otsaga kuidagi seotud, kuid siiski-siiski: pilt on tehtud Haapsalus, Lääne-Kaluri (mis on/oli endine kalakolhoos) territooriumilt ehk siis otsene side kalanahaga on ilmne! 🙂
Üks
“Raimund, see on üks, see ei sobi”, hõikas vanem naisterahvas vanemale meesterahvale üle trammitee järgi vudides. Linnas oli hommik.
sügis
tehniline tõrge
Tõrge nr. 1.
SMSi saatmine ebaõnnestub. Lihtsalt telefon ütleb, et “teadet ei saadetud” ja kõik. Eriti tüütu siis, kui sa soovid SMSi saata põhjusel, et tahaks parkimist alustada. Tüütu. Aga tavaline. Ei midagi erakorralist tegelikult.
Tõrge nr. 2.
See on juba palju huvitavam tõrge ning kuulub kuhugi x-failide valdkonda. Nimelt, toksisin mina püüdlikult mobiiltelefoni inimese numbri, kellele ma soovisin helistada (no mis ma ikka toksisin – aadressiraamatust valisin, aga “toksisin” on palju shefim kirjutada ). Vajutan oma pisikeste higiste sõrmedega (no tühja nad nii higised olid, aga “higiste sõrmedega” on palju shefim kirjutada) maagilist rohelist toru. Hetk ootust ning torust kostab täiesti võõra naisterahva häält, kes teatab midagi sellist (vabas vormis – ma sõna-sõnalt meelde ei jätnud): “Tere tulemast Smart kõnekaardi …”. Annan sõrmedele käsu see kõne katkestada kuna ilmselgelt ei saa see õige ühendus olla. Katse number kaks. Toru tõstab sama tädi, kuid seekord on teade palju huvitavam: “Teie kontol on viistuhat üheksasada üheksakümmend seitse krooni”. Vau! Punane toru ja teine katse – ei, sama teade! Punane toru. Telefonile restart. Kõne… Sama teade! Naisterahvas kordab mulle nüri automaadi järjekindlusega, et kellegi kontol on ikka 5997.-! Vot see on juba põnev. Kusjuures minu enda ühelgi kontol ei tohiks sellist summat olla. Müsteerium 🙂
Täiendus
Tehniline müsteerium on tänaseks oma selgituse saanud – olin testgrupis ning siis ikka vimkasid juhtub 🙂
kohver
Kohver seisis eile sahvris,
moose-purke järgi ahvis.
Sees tal moosi asemel,
hoopis teisel tasemel,
värskelt tapet’ ohver.
Muidu kena kohver.
Ja tapetseerit’ sahver.
Linoleomil kahvel.
Märguandeks teile.
Mis juhtus eile.
Buss
Ühe konfliktse Väikese Inimese tõttu proovisin eile laiskusest ühistransporti. Et nagu kas toimib jne. Marsruutide kattumise võrdlemise teel valisin bussitranspordi. Need on need suured rohelised ja kandilised kuudid. Sõidavad eelnevalt kokkulepitud kohta, ajavad uksed pärani, huvilised ronivad peale ja siis jätkavad teekonda etteantud marsruudil. Novot. Maskeerusin huviliseks ja ronisin eelnevalt kokkulepitud kohas talle sisse. Vuohaaa! kus see kiirendab alles. Ja ootamatult. Hakkasin just ringi vaatama, et kes ja kuidas … no viisakas ikka ümbruskonnast välja teha, kui see elajas tahtis mu jalust rabada. Nibin-nabin sain selleks ettenähtud kohast kinni ja jäin haledalt rippu. Kiirendus oli õnneks lühiajaline ning pärast hetkelist segadust kõõlusin juba ilusti vertikaal-ontlikus asendis koos teistega. Kuna väljas oli juba pime ning ette eriti ei näinud, inimesed seisid ka minu ja esiklaasi vahel, siis järgmiseks mänguks oli kurvide peale õigesti reageerimine. Nõuab üksjagu osavust. Soo tänava viimases s-kurvis tahtis ikka tõsiselt mind totrasse olukorda sättida ning pikali lüüa. Ülejäänud inimesed vaatasid oma tuimade nägudega akendest pimedusse samal ajal kui mina deemonliku bussiga võitlesin, kes oli oma eksistentsi kogu hetkemõtteks koondanud idee mind põrandale pikali saada. Andsin alla – väljusin. Koju jäi veel natuke maad.